Tagasipöördumistoetus

Eesti Vabariigi Põhiseadus sätestab iga eestlase ja Eesti kodaniku õiguse asuda Eestisse elama. Integratsiooni Sihtasutus toetab pikka aega Eestist eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste (alates 15-aasta vanusest) ja Eesti kodanike Eestisse naasmist, makstes abivajajatele tagasipöördumistoetust.

Programmi eesmärk on soodustada Eesti kodanike ja etniliste eestlaste ning nende järeltulijate Eestisse elama asumist. Eesti jaoks on oluline, et riigi elanikkond suureneks Eesti kodanike ja etniliste eestlaste arvel.

 

Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord

Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord seletuskiri

 

Kes saab tagasipöördumistoetust taotleda?

Tagasipöördumistoetus on suunatud pikka aega võõrsil viibinud lastega perede tagasipöördumise soodustamiseks, kuivõrd aastatega suureneb pereliikmete arv ning tagasikolimisteenused on kulukad. Pikka aega võõrsil viibimise ehk kümne aasta nõuet ei kohaldata kuni 30-aastastele välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud noortele, et soodustada võõrsil hariduse saanud noorte tagasipöördumist ja tööle asumist Eestis.

Tagasipöördumistoetust saab taotleda Eesti kodakondsusesse kuuluv või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes:

  • on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud ning kes tuleb Eestisse tagasi koos alaealiste lastega või oma alaealiste laste juurde või
  • on välisriigis sündinud ning püsivalt Eestisse naasnud kuni 30-aastane välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud või
  • on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud täieliku töövõime puudumisega isik;
  • on naasnud püsivalt Eestisse elama hiljemalt kuus kuud enne taotluse esitamist ja tagasipöörduja ning temaga koos tagasipöörduvate laste elukoht on Eesti Vabariigi rahvastikuregistris registreeritud;
  • vajab oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust Eestisse tagasipöördumiseks, sest tema perekonna käsutuses on igapäevaseks toimetulekuks vahendid, mis jäävad Eestis kehtestatud toimetuleku piirmäärast alla poole.

Isik loetakse põlvnevaks eestlaste hulgast, kui tema vanemate või vanavanemate hulgas on eestlasi.

 

Milleks saab tagasipöördumistoetust taotleda?

Toetuse andmise eesmärk on vältida Eestisse tagasipöördujate sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemist tulenevalt tagasipöördumisega kaasnevatest kuludest. Tagasipöördumistoetusega soovitakse leevendada lastega perede tagasipöördumise kulutusi ning pakkuda sotsiaal-majanduslikku tuge vanematele, kel pole tagasipöördumise järgselt õnnestunud leida tööd või tulenevalt laste east siirduda tööturule.

Toetus jaguneb põhitoetuseks ja lisatoetuseks. Põhitoetusega toetatakse tagasipöörduja elamistingimuste loomist Eestis ja kiiremat ühiskonda sulandumist ning kohanemist. Lisatoetusega toetatakse tagasipöörduja alaealiste laste elamistingimuste loomist Eestis ja transpordi- ning kolimiskulude katmist.

 

Kuidas saab tagasipöördumistoetust taotleda?

Tagasipöördumistoetust võib taotleda kohe pärast enda kandmist Eesti rahvastikuregistrisse, kuid mitte hiljem kui 6 kuud pärast tegelikku tagasi pöördumist Eestisse. Kuuekuuline periood võimaldab tagasipöördujal komplekteerida taotlust ja ilma tagasipöördumistoetuse õigust kaotamata esitada taotlus mõistliku aja jooksul. Tagasipöördumistoetuse taotlemise vajadus võib tekkida alles tagasipöördudes, kui kavandatu ei rakendus plaanipäraselt (nt töölepingut tegelikult ei sõlmitagi või tabab taotlejat või tema peret mõni ootamatu haigus või õnnetus) ning taotlejal on vaja toetuse taotlemiseks vajalikke dokumente alles võõrsilt koguma hakata.

Toetuse taotleja peab täitma ja allkirjastama taotlusankeedi ning esitama selle Integratsiooni Sihtasutusele koos järgmiste dokumentidega:

  • Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele isikut tõendava dokumendi ja koos taotlejaga taotlusankeedile kantud ja Eestisse saabunud lapse (laste) isikut tõendava dokumendi koopia. Taotleja võib esitada nii isikutunnistuse kui passi koopia.
  • Taotlejad, kes pole Eesti Vabariigi kodanikud, peavad lisama taotlusele Eesti elamisloa ja dokumendi, mis tõendab eesti rahvusesse kuulumist (nt vanemate või vanavanemate sünnitunnistus).
  • Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele dokumendi, mis tõendab taotleja Eestist eemalviibimist vähemalt kümme aastat. Selleks võib olla tööraamat, töölepingud, sotsiaalkindlustuse väljavõtted tasutud sotsiaalmaksudest, õpingute tunnistused, tööandjate soovituskirjad, rendilepingud jmt. Kindlasti ei piisa vaid elukoha registreerimise tõendist. Taotleja peab tõendama oma võõrriigis püsivalt viibimist läbi seal toimunud tegevuse. Juhul, kui tagasipöördujaks on mittetöötav isik, siis on võimalik võõrriigis viibimist tõendada läbi erinevate kliendilepingute (nt telefonikõned, tarbimiskontod jne).
  • Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele selle esitamisele eelnenud 12 kuu sissetuleku tõendi. Naaberriikidest tagasipöördujad peavad esitama igapäevases kasutuses olnud pangakonto väljavõtte täies mahus. Isikud, kellel pole olnud sissetulekuid, saavad samuti esitada igapäevases tarbes olnud pangakonto väljavõtte.
  • Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele lähteriigi eluaseme rendi- või omandisuhte korraldamise tõendi. Taotlusankeedil märgib taotleja, milline oli tema viimane elukoht võõrsil. Kui taotleja on elupinda rentinud, siis esitab ta viimase rendilepingu koopia. Kui taotleja on omanud elupinda, siis tuleb taotlejal taotlusele lisada omandi müügileping. Kui omand pole müüdud, siis peab elupinda omanud isik selgitama ja vajadusel tõendama, millistel asjaoludel pole elupinda müüdud ning lisama taotlusele nii elupinna ostulepingu koopia kui ostuks tarbitud laenu (juhul, kui on laenu võetud) väljatrükk. Toetuse andja käsitleb omandit tuluna ning võtab arvesse omandi müügist või eeldatavast müügist saadavat tulu toetuse määramisel.
  • Täieliku töövõime puudumisega isikul tuleb esitada selle kinnituseks tõend.
  • Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele transpordi- ja kolimiskuludega seotud kuludokumendid või kalkulatsiooni. Taotleja ja tema pere transpordi- ja kolimiskulusid hüvitatakse vastavalt tekkinud kulutustele. Need tuleb dokumentidega (arved, tšekid) tõendada. Kalkulatsioon on lubatud vaid isikutel, kes pöörduvad tagasi kriisipiirkondadest ja kulutuste tõendamine pole võimalik. Samuti on kalkulatsioon lubatud sõiduvahendi küttekulude katteks.
  • Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele kirjelduse oma pere toimetuleku raskuste kohta. Tagasipöördumistoetuse andmise eesmärk on vältida Eestisse tagasipöördujate sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemist tulenevalt tagasipöördumisega kaasnenud kuludest. Seepärast tuleb taotlejatel selgitada nende ja nende pereliikmete majanduslikku olukorda, sissetulekuid, võimalikke kohustusi ning toimetulemist takistavaid asjaolusid. Juhul, kui isikud on töötud, siis tuleb taotlejal lisada Eesti Töötukassa tõend töötuks registreerimise kohta ning lisada selgitused töö leidmist takistavate asjaolude kohta. Taotleja peab olema valmis kirjeldatud toimetulekuraskusi tõendama (nt tervislik seisund, kulukas lahutus, õnnetusjuhtumid jne).

Juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, on Integratsiooni Sihtasutusel õigus nõuda täiendavaid dokumente. Taotlejale edastatakse e-posti teel vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni 60 tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemine.

Tagasipöördumistoetus on ühekordne toetus Eestisse tagasipöördumiseks. Kui isikule on juba aastate eest tagasipöördumistoetus määratud, siis seda eeldusel, et isik on püsivalt Eestisse tagasipöördunud.

 

Kuidas taotlusi läbi vaadatakse ehk menetletakse?

Taotlust menetletakse kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

  • taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele taotleja ja taotluse nõudele;
  • taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  • taotleja on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
  • taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  • taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada;
  • taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise kohta. Taotluse osalise rahuldamise ettepanek võib olla ajendatud näiteks asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetussummaga.

Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui ta on selleks taotluses nõusoleku andnud, või tähtkirjana posti teel.

 

Kuidas taotleda toetust lastele?

* Kuni 15-aastaste laste andmed kantakse vanemate omavahelisel kokkuleppel ühe lapsevanema taotlusankeedile. Teine vanem sama lapse eest toetust enam taotleda ei saa.

* 15−18-aastasel isikul peab taotluse esitamiseks olema seadusliku eestkostja kirjalik nõusolek.

 

Kas toetuse taotlemiseks tuleb sõita Tallinnasse?

Tingimata ei tule. Taotluse võib esitada kas elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile tagasieestisse@integratsioon.ee või paberkandjal toetuse andja aadressile Tallinnas Rävala pst 5, VI korrus. Lisaks on toetuse andja loonud väljaspool Tallinna elavatele taotlejatele võimaluse paberkandjal taotluse esitamiseks vastavas maakonnas asuvasse Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroosse.

TAGASIPÖÖRDUMISTOETUSE TAOTLUS

Kui taotleja vanus või tervislik seisund ei võimalda tal isiklikult taotlusankeeti esitada, võib selle erandkorras esitada tema esindaja notariaalselt kinnitatud volituse alusel.

 

Kuidas tagasipöördumistoetus välja makstakse?

Põhitoetuse maksimaalne suurus on 640 eurot taotleja kohta. Lisatoetuse maksimaalne suurus on 640 eurot alaealise lapse elamistingimuste loomise toetus iga tagasipöörduva lapse kohta või laste kohta kui tagasipöörduja on olnud ainuke pere toitja ning kuni 640 eurot transpordi- ja kolimiskulude hüvitamiseks.

Toetussumma kantakse üldjuhul taotleja pangaarvele. Perekonna toetused võidakse kanda ühe perekonnaliikme pangaarvele.

 

Lisainfo:
Nõustamine tel +372 588 62002
E-post tagasieestisse@integratsioon.ee