Rahvusvaheliste konventsioonidega ühinedes, EL liikmena on Eesti koolidel kohustus vastu võtta ning kasvatada-harida kõiki vabariigi territooriumil elavaid koolikohustuslikke lapsi (v.a välisriikide esindajate lapsed). Sealhulgas ka nn uusimmigrante – nii Euroopa Liidust kui ka teistest riikidest Eestisse saabuvate tööliste, asüülitaotlejate, pagulaste, migrantide lapsi, kes soovivad alustada õpinguid eesti koolis ning kes on Eestis elanud vähem kui kolm aastat.
 "Infovoldiku \"Õpin Eesti koolis\" esikaane foto") Eestisse hiljuti elama asunud lapsevanematel on võimalik panna oma laps rahvusvahelisse tasulisse kooli, mis on Tallinnas ja Tartus, ent nende koolide õppemaks ei pruugi paljudele peredele olla taskukohane. Eesti või vene õppekeelega kooli valides on lapsevanemad huvitatud sellest, et laps saaks hea hariduse, mis võimaldaks tal paari aasta pärast jätkata oma haridusteed ka mõnes teises riigis. Siinkohal kerkib küsimus meie kooli õppekavast ja ettevalmistusest võõrkeelse lapse vastuvõtmiseks.
Uusimmigrandid ei pruugi osata eesti keelt ega saabuda kooli/lasteaeda õppeaasta algul, vaid võivad tulla ka õppeaasta jooksul. Seega võib iga haridusasutus seista ühel hetkel silmitsi probleemiga, et neile tuleb näiteks hispaania- või itaaliakeelne laps, kes ise ega kelle vanemad ei valda sõnagi inglise keelt, rääkimata eesti keelest.
Probleemiks on tõusmas ka välismaal pikalt elanud Eesti päritolu pered, kelle lapsed on sündinud või elanud suure osa oma elust välismaal ning kellel on sellega seoses samuti probleeme eesti keele oskusega.
Peamised probleemid Eestis mujalt saabunud lastega on:
- Eesti koolil/lasteaial on vähe uusimmigrant-lastega tegelemise kogemust
- Probleemi ei tunnetata seni, kuni ühel päeval saabub täiesti ootamatult teade uuest võõrkeelsest õpilasest või lapsest
- Õpetajate tasemekoolitus ei sisalda süsteemset ettevalmistust tööks uusimmigrant-lastega
Mis on tehtud ja teoksil?
Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös on alates 2003. aastast tegeletud uusimmigrantide integratsiooniprojektidega.
Valminud on:
- Juhend „Uusimmigrantide lapsed Eesti hariduses. Hariduspoliitilised põhimõtted ning hariduskorraldus” (2004, HTM), mis tutvustab rahvusvahelisi ja Eesti õigusakte ning esitab arengusuunad ja meetmed uusimmigrantide laste hariduskorralduses. Defineeritud on uusimmigrandi mõiste: Euroopa Liidust, aga samuti kolmandatest riikidest saabuvate migrantide, asüülitaotlejate ja pagulaste laps, kes soovib alustada õpinguid eesti koolis ning kes on Eestis elanud/viibinud vähem kui kolm aastat. Tavaliselt vajab tuge kohandumiseks ja õppimiseks (võib mitte osata kooli õppekeelt), eesti keele kui teise keele õppeks.
- Õppematerjalid: välja on töötatud teismelisele välisriigist saabunud lapsele mõeldud eesti keele õpperaamat ASTU SISSE, sellele lisaks õpetajaraamat ja laiemale auditooriumile suunatud käsiraamat.
- Artiklikogumik KÄSIKÄES, mis tutvustab pagulaste ja varjupaigataotlejate laste integreerimise võimalusi Eesti haridussüsteemi.
- Infovoldikud eesti, inglise ja vene keeles, mis annavad lühiülevaate hariduskorraldusest Eestis. Eesmärk on aidata uusimmigrantide laste vanematel orienteeruda meie haridussüsteemis.
- Uuring "Uusimmigrandid Eesti haridusasutustes" (2007). Uuringu eesmärk oli kohaliku tasandi administratsiooni valmisoleku ja koolitusvajaduse kaardistamine uusimmigrantide laste vastuvõtuks Eesti haridusasutustesse.
Tegemist on mahuka üle-eestilise uuringuga, mis kaardistab Eesti üldharidussüsteemi olulisemate osapoolte - maavalitsuste, kohalike omavalitsuste kui koolide pidajate ning haridusasutuste - valmisoleku uusimmigrantide laste vastuvõtuks.
Lisaks uuringutulemuste üksikasjalikule analüütilisele ja võrdlevale esitusele on uuringuaruandes eraldi välja toodud ka konkreetsed ettepanekud edaspidiseks tööks uusimmigrantide laste integreerimisel Eesti haridusasutusse.
Valmimas on:
- 2010. a jooksul valmib uusimmigrant-õpilaste, nende vanemate ja pedagoogide informeerimiseks loodud koduleht TERE-TERE www.teretere.eu. Kodulehel on saadaval info Eesti kohta, koolikorraldusest, õpetajate ja koolide kogemusest, viited materjalile jms kasulik teave.
- 2010. a sügiseks koostatakse Eesti koolikorraldust tutvustav juhend lapsevanematele eesti ja inglise keeles. Juhend käsitleb praktilisi küsimusi nagu: lühiülevaade Eesti koolisüsteemist, õpilase koolipäev, riietus Eesti koolis, õppevahendid, kooli personali ülesanded, vanemate ja kooli koostöö, vaheajad ja tähtpäevad jms.
- 2010. a lõpuks valmivad II ja III kooliastme õpilastele eesti keele õpetamiseks mõeldud õppematerjalid - kuus õppekomplekti eesti keele osaoskuste, sõnavara ja grammatika õpetamiseks õpilastele, kelle koduseks keeleks ei ole kooli õppekeel.
Toimunud on:
- Õpetajate täienduskoolitus Tallinna ja Tartu ülikoolides:
- 2006. aastal "Eesti keele kui emakeele õpetajate täiendkoolitus" 25 õpetajale
- 2007. aastal "Klassiõpetajate täiendkoolitus" 25 õpetajale.
- 2007. Aastal „Uusimmigrantide lapsed Eesti haridussüsteemis“ 30 haridusametnikule ja koolijuhile
- 2009. aastal „Eesti ja vene koolide aineõpetajate täienduskoolitus“ 50 õpetajale
- 2009. aastal „Haridusametnike ja koolieelsete lasteasutuste juhtide ja pedagoogide koolitus“ 50 haridustöötajale
- Koolide ja lasteaedade projektipõhine rahastamine. Sihtasutus on alates 2004. aastast korraldanud konkursse, et projektipõhiselt finantseerida eesti lasteaedade ja koolide tööd uusimmigrant-lastega. Konkursi fond oli nii 2004. kui 2005. aastal 1 mlj krooni. 2006. aastal eraldati projektitoetusi 1 039 460 krooni ulatuses, 2007. aastal 313 708 krooni, 2008. aastal 530 191 krooni ja 2009. aastal 307 536 krooni.
- Õpetajate ja haridusametnike õppereisid on toimunud 2006. aastal Soome, 2007. aasta kevadel Hollandisse, 2007. aasta sügisel Soome ja Kreekasse, 2009. aasta sügisel Poola ja Rootsi.
- Konverentsid
„Immigrantide õpetus Soome ja Eesti koolis“ 17.-18. märtsil 2007 toimus emakeeleõpetajate ja XXVIII soome keele õpetajate konverents immigrantide õpetusest Soome ja Eesti koolis.
Konverentsi esimesel päeval räägiti sellest, kuidas on immigrantide keeleõpetus lahendatud Soome koolides ning mis seisus on asjad praegu Eestis. Teisel päeval tutvustati immigrantide õpetuses kasutatavaid keeleõppematerjale. Konverentsi korraldasid Soome Instituut ja Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus. Konverentsi toetas Haridus- ja Teadusministeerium.
Konverentsi materjalid leiad siit.
„Uus kultuur vanast loobumata“ 4. detsembril 2009 korraldas Tartu Ülikool aineõpetajate täienduskoolituskursuse raames konverentsi mitmekultuurilises õpikeskkonnas töötavatele õpetajatele. Konverents toimus Tartus Athena Keskuses. Konverentsil räägiti kultuurišokist ja selle praktilisest avaldumisest, analüüsiti multikultuursust eesti ja soome õppematerjalides, kõneldi mitmekultuurilisusest ja riigiidentiteedist ja vaadati filme kultuurierinevustest maailmas.
Toimumas on:
Õpetajate täienduskoolituskursused: 2010. a viivad Tallinna Ülikool ja Tartu Ristikheina lasteaed läbi koolitusprojektid haridusametnikele ja koolieelsete lasteasutuste pedagoogidele uusimmigrant-laste õppe korraldamise teemal. Projektid näevad ette koolitust, õppereisi ja metoodiliste materjalide valmimist. Projektid kestavad kuni 2011. aasta juunini.
2010. aastal on MISA-l välja kuulutanud järgmised konkursid:
- lasteaedade projektipõhine rahastamine 2010/2011
- õppematerjalid eesti keele õpetamiseks õpilastele, kelle koduseks keeleks pole eesti keel
- uuring uusimmigrant-õpilaste õpiedukusest ja haridusvõimalustest
- täienduskoolitus uusimmigrant-õpilasi õpetavatele õpetajatele, et toetada nende valmisolekut tööks mitmekultuurilises klassis
Lisainfo:
Ave Härsing
Mitmekultuurlise hariduse üksuse koordinaator
Tel 659 9037
|
