| Väliseesti noored igatsevad Eestisse tagasi |
| 10.08.2012 |
| PRESSITEADE |
Täna Pärnumaal Ojakol lõppenud väliseestlastest noortele mõeldud keele- ja kultuurilaagris tunnistasid noored, et igatsevad Eestisse tagasi.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 12–17aastastele teistes riikides elavatele Eesti juurtega noortele mõeldud keele- ja kultuurilaagrit juba kaheteistkümnendat aastat, võimaldades noortel suhelda eestlastest eakaaslastega, käia ekskursioonidel, sportida, õppida eesti keelt ja ajalugu ning palju muud.
Iirimaal enam kui 10 aastat elanud ja esmakordselt keelelaagris osalenud 15aastane Marie Salova valdab eesti keelt väga hästi ja tunnistab, et laager on talle palju kasulikku andnud. “Minu arvates on eesti keele oskus oluline, sest tahan ülejäänud perega suhelda, kes kõik on Eestis. Varasemalt oli mul natuke piinlik kui vanaema helistas, sest ma ei suutnud temaga väga hästi suhelda,” räägib Marie, kes on 10 aasta jooksul Eestit külastanud neljal korral.
“Tahaksin kindlasti tagasi tulla, sest mulle meeldib siin. Tunnen ikka kogu aeg, et see on minu kodu ja kui see sõltuks minust, siis ma ei lähekski ära,” tunnistab viimati neli aastat tagasi Eestis käinud Marie.
Tagasitulekust unistab ka 15aastane Valgevenes elav Dmitrii Anufriev, kes tahaks ühel päeval õppida Tartu Ülikoolis ja elada Eestis. Laagris on noormees teist korda ja ütleb, et eestlased on sõbralikud ja Eestis on lahe.
“Mul on palju emotsioone, kuid neid on raske sõnadesse panna. Eesti suhtes on mul hea tunne ja pärast igat siin käiku muutub minus midagi,” lausub igal aastal Eestit külastav Dmitrii. “Tunne ja arvamus Eestist on ka palju muutunud. Enne arvasin, et Eesti on Valgevenega sarnane, kuid näen, et eestlased on korralikumad, avatud ja sõbralikumad. Valgevenes on raske elada, aga Eestis on näiteks rohkem sääski,“ naerab Dmitrii.
Juba neli aastat ning üheksal korral tugiõpilasena keelelaagritest osa võtnud 19aastane Sigrid Vainult Pärnust ütleb, et tema jaoks on laagrisuved avardanud arusaama teiste riikide kultuurist, tavadest ja käitumisest. Tänaseni suhtleb ta mitme keelelaagris osalenuga.
“Noored lähevad siit viimasel õhtul ja ärasaatmisel alati pisaratega. Eelmisel aastal tuli üks Kanada poiss laagrisse sellepärast, et oma paganama Kanada aktsendist lahti saada ja kümne päevaga oligi see kadunud,” räägib Sigrid laagri emotsionaalsest ja praktilisest mõjust noortele. “Nii palju eestlasi kolib ju Eestist ära ja Eesti kultuuriga sideme säilitamine on oluline, et kultuur jääks püsima. Oleme nii väike riik ja selline laager on vajalik,” kinnitab ta veendunult.
MISA on aastate jooksul toonud eesti keelt ja kultuuri õppima ligi 400 etnilist eestlast 24 erinevast riigist. Tänavu suvel osales laagri kolmes grupis kokku 66 väliseesti noort Austriast, Belgiast, Iirimaalt, Kanadast, Küproselt, Leedust, Lätist, Mehhikost, Norrast, Poolast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Šotimaalt, Taanist, Tšehhist, Ukrainast, Ungarist, USA-st, Valgevenest ja Venemaalt.
Laagrite korraldamist rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium.
Lisainfo:
Ave Härsing
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator
GSM 5535 037
E-post ave.harsing@meis.ee
Meelika Hirmo
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Kommunikatsioonijuht
GSM 5041 258
E-post meelika.hirmo@meis.ee
|
|
|
|
