Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 20 eesti keelest erineva emakeelega töötajat veedavad kuu aega elades ja töötades Rakveres ja Iisakul, et parandada oma eesti keele oskust.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel on alates aprillist Rakveres elanud ja töötanud juba 15 politseitöötajat ning augustis lähetatakse Rakverre või Iisakule veel viis Narva ja Jõhvi politseitöötajat. Töökeskkonda vahetanud politseinikud teevad lähetuse vältel oma igapäevast politseitööd, kuid neid aitab selles ka spetsiaalselt määratud eesti keelt emakeelena kõnelev tugiisik.

Vabal ajal teatris ja muuseumides käimine aitas

Jõhvi kriminaaltalituse kriminaalbüroo uurija Ilja Masljakov tunnistab, et 44-aastaselt ei ole uue keele õppimine lihtne ning probleemiks on ka vähene eesti keele praktiseerimise võimalus.

„Me õpime eesti keelt, aga kahjuks on meie regioonis väga harva võimalusi eesti keelt kasutada ning selleks, et mitte unustada, tahtsin mõnda aega elada teises Eesti linas, kus ma ei kuule vene keelt ja kus mul oleks võimalus kuulda puhast eesti keelt ja proovida inimestega rääkida,“ lausus mees.

Masljakovi sõnul kardetakse Ida-Virumaal tihti eestlastega eesti keeles suhelda ning vähene sõnavara tekitab kiusatust lülituda ümber vene keelele, sest seda valdavad Eestis peaaegu kõik.

„Kasutasin hea meelega võimalust elada kuu aega Rakveres, sest kuigi ma olen Eestis sündinud ja käinud perereisil Rakveres, siis linnas kuu aega elades oli mul võimalus jalutada mööda väikseid tänavaid, rääkida kohalike elanikega, külastada mõnusaid ja vaikseid kohvikuid ja muuseume,“ lisas Masljakov.

Mees käis ka Rakvere teatris, mille kasuteguriks tõi lisaks huvitavatele etendustele ka näitlejate head kirjakeelt ja hääldust, mis aitab keeleõppele palju kaasa.

Julgust juurde!

AS TEA Keeleõpetus juhataja Piret Jõgi sõnul toetasid nemad MISA partnerina keeleõppe korraldamisel osalejaid õppematerjalidega ning lähetuse ajal pidid politseitöötajad lahendama iseseisvalt või koos tugiisikuga erinevaid harjutusi. Täidetud ülesannetele andis eesti keele õpetaja lähetuse lõppedes ka tagasisidet.

Jõgi rõhutab, et keeleõpe stažeerimise ehk lähetuse kaudu ei ole tavapärane traditsiooniline klassiruumi tund ning peamine rõhk on intensiivsel praktikal keelekeskkonnas. Eriliseks teeb konkreetse lähetusprojekti ka osalejate majutamine Eesti peredesse, kus end täiendada soovivatel politseitöötajatel on võimalus veelgi enam riigikeelt praktiseerida.

„Osalejate peamine vajadus oli suhelda võimalikult palju eesti keeles, et täiendada oma keele- ja ametialaseid teadmisi. Eel- ja lõputestide tulemuste põhjal, mis meieni praeguseks jõudnud on, võib öelda, et eesti keele oskus on paranenud ning tagasisidelehtedel on peaaegu kõik märkinud, et julgust eesti keeles suhelda on juurde tulnud,“ kommenteeris Jõgi.

Tagasiside näitas, et lisaks julgusele suhelda tundsid politseitöötajad end kindlamalt ka igapäevase ning tööalase sõnavara osas. Kasulikuks hinnati ka uusi tööalaseid teadmisi ja tutvusi ning mitmel korral avaldati soovi ka tulevikus Rakverre lähetusele minna.

„Tagasisides märgiti ka, et selliseid projekte võiks olla vähemalt korra poole aasta jooksul ning et töökollektiivis olid kõik väga sõbralikud ja abivalmid,“ lisas Jõgi.

Uurija Ilja Masljakov jääb lõppenud lähetusega rahule: „Projektis osalemine andis mulle suhtlemise kogemuse ja rikastas minu sõnavara. Ma ei häbene enam kasutada eesti keelt, mis sellest, et see pole alati grammatiliselt õige, sest ainult suheldes saab oma oskusi täiustada.“

Avaliku sektori töötajate keeleõpet toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames. Keeleõpet võimaldatakse ühiskonna turvalisuse, avaliku korra, avaliku halduse, hariduse, tervishoiu ja teistele avaliku sektori asutustele.


Lisainfo:
Jana Tondi
MISA elukestva õppe üksuse koordinaator
Tel 659 9069
E-post jana.tondi@meis.ee