Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (edaspidi Sihtasutus) on 31. märtsil 1998.a. EV Valitsuse poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik, kes algatab ja toetab Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevusi eestlaste ja mitte-eestlaste seas ning elanike sisse- ja väljarändega seotud tegevusi.

Selleks Sihtasutus:

− koondab teavet ja kogemusi lõimumis- ja rändetegevustest ning rakendab seda lõimumis- ja rändeprotsesside toetamisel;

− tegutseb eesmärgipäraselt ja läbipaistvalt, koheldes kõiki lõimumis- ja rändeprotsessis osalejaid võrdselt;

− kaasab tegevustesse erinevate sihtgruppide esindajaid.

 

Sihtasutus lähtub oma põhikirjaliste eesmärkide täitmisel valdkondlikust arengukavast “Eesti Lõimumiskava 2008–2013” (VA 2008–2013) ja rändevaldkonnas sätestatud eesmärkidest.

 

Sihtasutus teostab integratsioonivaldkonna tegevusi selle nimel, et Eestis elavad inimesed jagaksid ühiseid väärtusi ning osaleksid aktiivselt kodanikuühiskonnas, et Eestis elavatel rahvusrühmadel on võimalused säilitada oma emakeelt ja kultuuri.

 

VA 2008–2013 eesmärgid on jaotatud kolmeks:

VA 2008–2013 on ette valmistatud ja sihtasutuse roll selles määratletud konkreetsete tegevuste teostajana koos tegevuste maksumuste prognoosi, rahastaja ja tulemusnäitajatega.

 

Sihtasutuse rändealaste tegevuste eesmärgid on jaotatud kaheks:

 

Sihtasutus on koostööpartner VA 2008–2013 ja rändevaldkonna eest vastutavatele ministeeriumitele. Oma tegevuseks saab Sihtasutus ministeeriumite eelarve kaudu riigieelarvelisi ja välisvahendeid, sh EL programmidest.

 

 

Sihtasutuse tegevuskava eesmärk on kindlaks määrata sihtasutuse eesmärgid ja prioriteetsed tegevused, mis tahetakse saavutada 2010. aasta lõpuks.

 

Käesolev tegevuskava põhineb pikemaajalisel Sihtasutuse strateegial 2008–2013, milles sõnastatud on visioon Eesti ühiskonnast, kindlaks on määratud sihtasutuse tegevusvaldkonnad ning strateegilised mõjueesmärgid, kirjeldatakse Sihtasutuse missiooni, väärtusi ja organisatsioonipõhiseid arengueesmärke. Strateegia väljatöötamisse kaasati kõiki Sihtasutuse töötajad.

 

Valdkondade lõikes olulisemad eesmärgid ja nende saavutamise näitajad on toodud järgmises osas 2.2.

 

 

 

 

Eesmärk	Oodatav saavutamise näitaja
	Mõõdik	Baastase 2009	Sihttase 2010
Valdkond: Hariduslik ja kultuuriline lõimumine
Uusimmigrant-lapsega haridusasutuses on loodud tingimused sihtgrupi õpetamiseks ja nende edukaks õppekava läbimiseks	eesti keele kui teise keele õppe võimaluste olemasolu laste arvust lähtuvalt;	toetatud on 30 uusimmigrant- lapse õpet koolieelsetes lasteasutustes	toetatakse 30 uusimmigrant- lapse õpet koolieelsetes lasteasutustes
	täienduskoolitusel osalenud klassi- ja aineõpetajate arv.	koolitusel on osalenud 50 klassiõpetajat (3AP)	koolitusel osaleb 50 klassiõpetajat (3AP)
Koolieelses vanuses lastele on loodud võimalused eesti keele õppeks	täiendava eesti keele õppe võimaluste olemasolu lasteaedade arvust lähtuvalt	toetatud on 33-s lasteaias õppetegevuse läbiviimist, õppematerjalide- ja vahendite soetamist;	toetatakse 20-s lasteaias õppetegevuse läbiviimist, õppematerjalide- ja vahendite soetamist;
	õpetajate täienduskoolituskohtade arv	kokku 792 koolituskohta (sh 295 keelekümbluslasteadadele) pakuti õpetajatele	kokku 940 koolituskohta (sh 80 keelekümbluslasteadadele) pakutakse õpetajatele
Keelekümblusmetoodika jätkusuutlik rakendamine ja arendamine põhikoolis.	liitunud haridusasutuste arv	keelekümblus-programmiga on liitunud 61 haridusasutust;	keelekümblus-programmiga on liitunud 63 haridusasutust;
	metoodikakoolitustel ja nõustamises osalenud õpetajate arv	keelekümbluse metoodikakoolitustel koolidele osales 345 õpetajat ja 193 õpetajat on nõustatud	keelekümbluse metoodikakoolitustel koolidele osaleb 120 õpetajat ja 200 õpetajat nõustatakse
Eesti keeles aineid õpetama hakkavad õpetajad on saanud täiendkoolitust	koolitusel osalejate arv	160 õpetajat ja koolijuhti on läbinud eesti keele kursuse	50 õpetajat ja koolijuhti läbib eesti keele kursuse
	koolitusel osalejate arv	151 ühiskonnaõpetuse õpetajat on läbinud erialase täiendkoolituse	130 ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajat läbib erialase täiendkoolituse
	koolitusel osalejate arv	100 aineõpetajat on läbinud teises keeles õpetamise metoodika koolituse	120 aineõpetajat läbib teises keeles õpetamise metoodika koolituse
Kutseõppeasutuste õppurid on saanud täiendavat eesti keele õpet, õpetajad ja koolijuhid on saanud täiendusõpet	eesti keele õppe läbinud õppurite arv	127 õppurit on läbinud (271 on alustanud) täiendava eesti keele õppe	353 õppurit läbib täiendava eesti keele õppe
	täiendkoolituse läbinud õpetajate ja koolijuhtide arv	65 erialaõpetajat ja 0 koolijuhti on läbinud (52 on alustanud) täiendkoolituse	115 õpetajat ja 52 koolijuhti läbib täiendkoolituse
Kõrgkoolide õppuritele on loodud võimalused eesti keele kui teise keele täiendavaks õppeks	lisaks riiklikule tellimusele eesti keele täiendõppes osalenud õppurite arv	eesti keele täiendõppes on osalenud 223 õppurit	eesti keele täiendõppes osaleb 267 õppurit
Rahvusvähemustel on võimalused toetuse saamiseks oma kultuuri- ja hariduselu korraldamisel	toetatud taotluste hulk	209 seltsi ja 17 katusorganisatsiooni on saanud baasfinantseeringu	231 seltsi ja 19 katusorganisatsiooni saab baasfinantseeringu
	täienduskoolitusel (emamaal) osalenud emakeele- ja kultuuriõpetajate arv	20 õpetajat on osalenud täienduskoolitusel	35 õpetajat osaleb täienduskoolitusel
Eesti keelt mitte emakeelena kõnelevatel noortel ja täiskasvanutel on võimalused eesti keele õppeks ja kontaktide loomiseks eestlastest eakaaslastega	koolivälise keeleõppe projektidest osavõtnud noorte arv	792 noort on osalenud koolivälise keeleõppe tegevustes	1730 noort osaleb koolivälise keeleõppe tegevustes
	teistes eesti keele õppe alastes ja koostöö alastes tegevustes osalenud noorte arv	3406 noort on osalenud Eesti ajaloo ja kultuuriloo tutvustavates tegevuses, 3028 (sh 328 ESF ja 2700 EIF raames) noort on osalenud muudes noorsootegevusest	4200 noort osaleb Eesti ajaloo ja kultuuriloo tutvustavates tegevuses, 1130 (sh 350 ESF ja 780 EIF raames) noort osaleb muudes noorsootegevusest
	koostöö alastes tegevustes osalenud täiskasvanute arv	3500 täiskasvanud eestlast ja mitte-eestlast on osalenud koostöö alastes tegevustes	2150 täiskasvanud eestlast ja mitte-eestlast osaleb koostöö alastes tegevustes

 

 

Eesmärk	Oodatav saavutamise näitaja
	Mõõdik	Baastase 2009	Sihttase 2010
Valdkond: Sotsiaalne ja majanduslik lõimumine
Avaliku ja erasektori töötajatele on tagatud tööks vajalik ning seadusega nõutud riigikeele oskuse tase	keelekursused läbinute arv	178 töötajat on läbinud eesti keele kursuse	1138 töötajat läbib eesti keele kursuse
	tööjõulähetustes osalenute arv	116 töötajat on osalenud tööpraktikal keeleõppe eesmärgil	139 töötajat osaleb tööpraktikal keeleõppe eesmärgil
	eesti keele õppe kulu kompenseeritud isikute arv	752 inimesele on kompenseeritud kuni 6000 krooni ulatuses eesti keele õppe kulud	448 inimesele kompenseeritakse eesti keele õppe kulud
Kolmandate riikide kodanikel on võimalus osaleda eesti keele õppes	kursustel osalejate arv	466 kolmanda riigi kodanikku on osalenud tasuta keelekursustel	780 kolmanda riigi kodanikku osaleb tasuta keelekursustel
Täiskasvanute eesti keele õpetajate kompetents on paranenud tööks sihtgrupiga	täienduskoolituse läbinud täiskasvanute eesti keele õpetajate arv	15 keele- ja 15 erialaõppe koolitajat on läbinud täiendkoolituse	50 õpetajat läbib täiendkoolituse
Täiskasvanud uusimmigrantide eesti keele, ühiskonnaalased ja erialased oskused on paranenud edukaks kohanemiseks ühiskonnas	koolitusel osalejate arv	56 täiskasvanud uusimmigranti on osalenud koolitustel	40 täiskasvanud uusimmigranti osaleb koolitustel
Valdkond: Õiguslik ja poliitiline lõimumine
Kodakondsustaotlejatel on võimalused saada abi EV põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks ettevalmistumisel	kursustel osalejate arv	1000 isikut on osalenud seaduste tundmise eksami kursustel	1000 isikut osaleb seaduste tundmise eksami kursustel
Paranenud on inimeste teadlikkus kodakondsuse omandamise tingimustest, sallivusest ja võrdsest kohtlemisest	läbiviidud teavituskampaaniate arv	2 teavituskampaaniat on läbi viidud	2 teavituskampaaniat (teavitusprojekti) viiakse läbi
Teabevälja ühisosa suurenemiseks on loodud tingimused	toetatud meediaprojektide arv	13 TV, raadio ja kirjutava pressi projekti on saanud toetust	vähemalt 4 TV, raadio ja kirjutava pressi projekti saab toetust
	toetatud kultuuriprojektide arv	8 teatri, kirjanduse jm kultuuriprojekti on saanud toetust	8 teatri, kirjanduse jm kultuuriprojekti saab toetust

 

Eesmärk	Oodatav saavutamise näitaja
	Mõõdik	Baastase 2009	Sihttase 2010
Valdkond: Sisse- ja väljarände toetamine
Eestist välja rännata soovivatel isikutel on võimalus saada rändetoetust riigi määratud tingimustel	Rändetoetusi saanud isikute arv	50 isikut on saanud rändetoetust	50 isikut saab rändetoetust
Eestisse saabujatel võimalus saada rändetoetust riigi määratud tingimustel	Rändetoetusi saanud isikute arv	40 isikut on saanud rändetoetust	50 isikut saab rändetoetust

 

 

Valdkond	Eesmärk	Oodatav saavutamise näitaja
		Mõõdik	Baastase 2009	Sihttase 2010
Personal ja areng	Kompetentsed töötajad	töötajate osakaal, kes on saanud vähemalt kahes valdkonnas täiendkoolitust	100% töötajatest on saanud täiendada oma oskusi ja teadmisi vähemalt kahes valdkonnas	98% töötajatest on oma oskusi ja teadmisi täiendanud vähemalt kahes eri valdkonnas
	Töötajate kõrge rahulolu	arenguvestluste tulemused	65% on töötajatest on kõrge rahuloluga oma töökeskkonna suhtes	70% on töötajatest on kõrge rahuloluga oma töökeskkonna suhtes
Kliendid ja partnerid	Kõrge kliendirahulolu	klientidele ja partneritele suunatud üritustel osalejate kõrge rahulolu	91% klientidele suunatud üritustel osalejatest on kõrge rahuloluga	90% klientidele suunatud üritustel osalejatest on kõrge rahuloluga
	SA hea maine ja tuntus	proaktiivse meediasuhtluse ja kajastuste arvu kasv	Pressiteadete arv – 73 IS kajastuste arv - 616	Pressiteadete arv – 70 IS kajastuste arv - 300
Finantsid	Kõrge kuluefektiivsus tegevuste rakendamisel	sihtasutuse keskmine halduskulude suhe kogueelarvesse	17%	26%
Sisemised protsessid	Protsesside vastavus Eesti ja ELi seadusandlusega	asutuse tegevuses ei esine väga olulisi riske	Väga olulisi riske ei esinenud	Väga olulisi riske ei esine

 

 

Sihtasutuse tegevuskavas kirjeldatud valdkondlike ja organisatsioonipõhiste eesmärkide saavutamiseks läbiviidavate tegevuste tulemuslikkust hinnatakse nii 2010.aasta jooksul kui ka aasta lõpus.

 

Sihtasutuse tegevuste tulemuslikkuse hindamine toimub järgmiselt:

 

 

 

 

Sihtasutusel on 5 üksust – 1 tugiüksus, mis tegeleb kogu sihtasutuse üldjuhtimise ja struktuuriüksuste teenindamisega ning 4 üksust, mis tegelevad konkreetsete programmide/projektide koordineerimisega, hanke ja projektikonkursside ettevalmistamise, läbiviimise ning rahastamisejärgse seire ja aruandlusega.

 

Lisaks toimib sihtasutuses vastavalt seaduses sätestatud tingimustele siseauditi funktsioon. Siseaudiitori teenust ostab sihtasutus sisse PriceWaterhouseCoopers AS-lt.