|
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (edaspidi Sihtasutus) on 31. märtsil 1998.a. EV Valitsuse poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik, kes algatab ja toetab Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevusi eestlaste ja mitte-eestlaste seas ning elanike sisse- ja väljarändega seotud tegevusi.
Selleks Sihtasutus:
− koondab teavet ja kogemusi lõimumis- ja rändetegevustest ning rakendab seda lõimumis- ja rändeprotsesside toetamisel;
− tegutseb eesmärgipäraselt ja läbipaistvalt, koheldes kõiki lõimumis- ja rändeprotsessis osalejaid võrdselt;
− kaasab tegevustesse erinevate sihtgruppide esindajaid.
Sihtasutus lähtub oma põhikirjaliste eesmärkide täitmisel valdkondlikust arengukavast “Eesti Lõimumiskava 2008–2013” (VA 2008–2013) ja rändevaldkonnas sätestatud eesmärkidest.
Sihtasutus teostab integratsioonivaldkonna tegevusi selle nimel, et Eestis elavad inimesed jagaksid ühiseid väärtusi ning osaleksid aktiivselt kodanikuühiskonnas, et Eestis elavatel rahvusrühmadel on võimalused säilitada oma emakeelt ja kultuuri.
VA 2008–2013 eesmärgid on jaotatud kolmeks:
- Hariduslik ja kultuuriline lõimumine
- Sotsiaalne ja majanduslik lõimumine
- Õiguslik ja poliitiline lõimumine
VA 2008–2013 on ette valmistatud ja sihtasutuse roll selles määratletud konkreetsete tegevuste teostajana koos tegevuste maksumuste prognoosi, rahastaja ja tulemusnäitajatega.
Sihtasutuse rändealaste tegevuste eesmärgid on jaotatud kaheks:
- Eestist välja rännata soovivatel isikutel on võimalus saada rändetoetust riigi määratud tingimustel
- Eestisse saabujatel võimalus saada rändetoetust riigi määratud tingimustel
Sihtasutus on koostööpartner VA 2008–2013 ja rändevaldkonna eest vastutavatele ministeeriumitele. Oma tegevuseks saab Sihtasutus ministeeriumite eelarve kaudu riigieelarvelisi ja välisvahendeid, sh EL programmidest.
Sihtasutuse panus
- Sihtasutus on tegevuste juhtiv arendaja ja uuenduslikkuse edendaja integratsiooni- ja rändevaldkonnas.
- Sihtasutus osaleb aktiivselt ühiskonna integratsiooniga ja elanike rändega seotud strateegiate kujundamisel ja elluviimisel ning VA 2008–2013 ja rändepoliitika põhimõtete tutvustamisel ühiskonnas.
- Sihtasutuse töötajatel on põhjalikud teadmised integratsiooni- ja rändega seotud teemadest.
- Sihtasutus on projektide edukas korraldaja ja rakendaja.
2. 2011. aasta tegevuskava
2.1 2011. aasta tegevuskava koostamise eesmärk
Sihtasutuse tegevuskava eesmärk on kindlaks määrata sihtasutuse eesmärgid ja prioriteetsed tegevused, mis tahetakse saavutada 2011. aasta lõpuks.
Käesolev tegevuskava põhineb pikemaajalisel Sihtasutuse strateegial 2008–2013, milles sõnastatud on visioon Eesti ühiskonnast, kindlaks on määratud sihtasutuse tegevusvaldkonnad ning strateegilised mõjueesmärgid, kirjeldatakse Sihtasutuse missiooni, väärtusi ja organisatsioonipõhiseid arengueesmärke. Strateegia väljatöötamisse kaasati kõiki Sihtasutuse töötajad.
Valdkondade lõikes olulisemad eesmärgid ja nende saavutamise näitajad on toodud järgmises osas 2.2.
2.2 2011. aasta valdkondlikud eesmärgid
|
Eesmärk
|
Oodatav saavutamise näitaja
|
|
Mõõdik
|
Baastase 2010
|
Sihttase 2011
|
|
Valdkond: Hariduslik ja kultuuriline lõimumine
|
|
|
|
|
Uusimmigrant-lapsega haridusasutuses on loodud tingimused sihtgrupi õpetamiseks ja nende edukaks õppekava läbimiseks
|
eesti keele kui teise keele õppe võimaluste olemasolu laste arvust lähtuvalt;
|
toetatakse 30 uusimmigrant- lapse õpet koolieelsetes lasteasutustes
|
koolitusel osaleb 50 klassiõpetajat (3AP)
|
|
täienduskoolitusel osalenud klassi- ja aineõpetajate arv.
|
koolitusel osaleb 50 klassiõpetajat (3AP)
|
koolitusel osaleb 50 klassiõpetajat (3AP)
|
|
Koolieelses vanuses lastele on loodud võimalused eesti keele õppeks
|
täiendava eesti keele õppe võimaluste olemasolu lasteaedade arvust lähtuvalt
|
toetatakse 20-s lasteaias õppetegevuse läbiviimist, õppematerjalide- ja vahendite soetamist;
|
toetatakse 30-s lasteaias õppetegevuse läbiviimist, õppematerjalide- ja vahendite soetamist;
|
|
õpetajate täienduskoolituskohtade arv
|
kokku 940 koolituskohta (sh 80 keelekümbluslasteadadele) pakutakse õpetajatele
|
kokku 320 koolituskohta (sh 120 keelekümbluslasteadadele) pakutakse õpetajatele
|
|
Keelekümblusmetoodika jätkusuutlik rakendamine ja arendamine põhikoolis.
|
liitunud haridusasutuste arv
|
keelekümblus-programmiga on liitunud 63 haridusasutust;
|
keelekümblus-programmiga on liitunud 67 haridusasutust;
|
|
metoodikakoolitustel ja nõustamises osalenud õpetajate arv
|
keelekümbluse metoodikakoolitustel koolidele osaleb 120 õpetajat ja 200 õpetajat nõustatakse
|
keelekümbluse metoodikakoolitustel koolidele osaleb 90 õpetajat ja 150 õpetajat nõustatakse
|
|
Eesti keeles aineid õpetama hakkavad õpetajad on saanud täiendkoolitust
|
koolitusel osalejate arv
|
50 õpetajat ja koolijuhti läbib eesti keele kursuse
|
|
|
koolitusel osalejate arv
|
130 ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajat läbib erialase täiendkoolituse
|
130 ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajat läbib erialase täiendkoolituse
|
|
koolitusel osalejate arv
|
120 aineõpetajat läbib teises keeles õpetamise metoodika koolituse
|
|
|
Kutseõppeasutuste õppurid on saanud täiendavat eesti keele õpet, õpetajad ja koolijuhid on saanud täiendusõpet
|
eesti keele õppe läbinud õppurite arv
|
353 õppurit läbib täiendava eesti keele õppe
|
70 õppurit läbib täiendava eesti keele õppe
|
|
täiendkoolituse läbinud õpetajate ja koolijuhtide arv
|
115 õpetajat ja 52 koolijuhti läbib täiendkoolituse
|
50 õpetajat läbib täiendkoolituse
|
|
Kõrgkoolide õppuritele on loodud võimalused eesti keele kui teise keele täiendavaks õppeks
|
lisaks riiklikule tellimusele eesti keele täiendõppes osalenud õppurite arv
|
eesti keele täiendõppes osaleb 267 õppurit
|
eesti keele täiendõppes osaleb 60 õppurit
|
|
Rahvusvähemustel on võimalused toetuse saamiseks oma kultuuri- ja hariduselu korraldamisel
|
toetatud taotluste hulk
|
231 seltsi ja 19 katusorganisatsiooni saab baasfinantseeringu
|
230 seltsi ja 19 katusorganisatsiooni saab baasfinantseeringu
|
|
täienduskoolitusel (emamaal) osalenud emakeele- ja kultuuriõpetajate arv
|
35 õpetajat osaleb täienduskoolitusel
|
35 õpetajat osaleb täienduskoolitusel
|
|
Eesti keelt mitte emakeelena kõnelevatel noortel ja täiskasvanutel on võimalused eesti keele õppeks ja kontaktide loomiseks eestlastest eakaaslastega
|
koolivälise keeleõppe projektidest osavõtnud noorte arv
|
1730 noort osaleb koolivälise keeleõppe tegevustes
|
1000 noort osaleb koolivälise keeleõppe tegevustes
|
|
teistes eesti keele õppe alastes ja koostöö alastes tegevustes osalenud noorte arv
|
4200 noort osaleb Eesti ajaloo ja kultuuriloo tutvustavates tegevuses, 1130 (sh 350 ESF ja 780 EIF raames) noort osaleb muudes noorsootegevusest
|
800 noort osaleb Eesti ajaloo ja kultuuriloo tutvustavates tegevuses
|
|
koostöö alastes tegevustes osalenud täiskasvanute arv
|
2150 täiskasvanud eestlast ja mitte-eestlast osaleb koostöö alastes tegevustes
|
1500 täiskasvanud eestlast ja mitte-eestlast osaleb koostöö alastes tegevustes
|
|
Eesmärk
|
Oodatav saavutamise näitaja
|
|
Mõõdik
|
Baastase 2010
|
Sihttase 2011
|
|
Valdkond: Sotsiaalne ja majanduslik lõimumine
|
|
|
|
|
Avaliku ja erasektori töötajatele on tagatud tööks vajalik ning seadusega nõutud riigikeele oskuse tase
|
keelekursused läbinute arv
|
1138 töötajat läbib eesti keele kursuse
|
270 töötajat läbib eesti keele kursuse
|
|
tööjõulähetustes osalenute arv
|
139 töötajat osaleb tööpraktikal keeleõppe eesmärgil
|
|
|
eesti keele õppe kulu kompenseeritud isikute arv
|
448 inimesele kompenseeritakse eesti keele õppe kulud
|
800 inimesele kompenseeritakse eesti keele õppe kulud
|
|
Kolmandate riikide kodanikel on võimalus osaleda eesti keele õppes
|
kursustel osalejate arv
|
780 kolmanda riigi kodanikku osaleb tasuta keelekursustel
|
300 kolmanda riigi kodanikku osaleb tasuta keelekursustel
|
|
Täiskasvanute eesti keele õpetajate kompetents on paranenud tööks sihtgrupiga
|
täienduskoolituse läbinud täiskasvanute eesti keele õpetajate arv
|
50 õpetajat läbib täiendkoolituse
|
25 õpetajat läbib täiendkoolituse
|
|
Täiskasvanud uusimmigrantide eesti keele, ühiskonnaalased ja erialased oskused on paranenud edukaks kohanemiseks ühiskonnas
|
koolitusel osalejate arv
|
40 täiskasvanud uusimmigranti osaleb koolitustel
|
36 täiskasvanud uusimmigranti osaleb koolitustel
|
|
Valdkond: Õiguslik ja poliitiline lõimumine
|
|
|
|
|
Kodakondsustaotlejatel on võimalused saada abi EV põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks ettevalmistumisel
|
kursustel osalejate arv
|
1000 isikut on osalenud seaduste tundmise eksami kursustel
|
600 isikut osaleb seaduste tundmise eksami kursustel
|
|
Paranenud on inimeste teadlikkus kodakondsuse omandamise tingimustest, sallivusest ja võrdsest kohtlemisest
|
läbiviidud teavituskampaaniate arv
|
2 teavituskampaaniat (teavitusprojekti) viiakse läbi
|
2 teavituskampaaniat (teavitusprojekti) viiakse läbi
|
|
Teabevälja ühisosa suurenemiseks on loodud tingimused
|
toetatud meediaprojektide arv
|
vähemalt 4 TV, raadio ja kirjutava pressi projekti saab toetust
|
vähemalt 8 TV, raadio, uudisteportaali ja kirjutava pressi projekti saab toetust
vähemalt 4 internetiportaali saab toetust
|
|
toetatud kultuuriprojektide arv
|
8 teatri, kirjanduse jm kultuuriprojekti saab toetust
|
7 teatri, kirjanduse jm kultuuriprojekti saab toetust
|
|
Eesmärk
|
Oodatav saavutamise näitaja
|
|
Mõõdik
|
Baastase 2010
|
Sihttase 2011
|
|
Valdkond: Sisse- ja väljarände toetamine
|
|
|
|
|
Eestist välja rännata soovivatel isikutel on võimalus saada rändetoetust riigi määratud tingimustel
|
Rändetoetusi saanud isikute arv
|
50 isikut saab rändetoetust
|
70 isikut saab rändetoetust
|
|
Eestisse saabujatel (eestlased, Eesti kodanikud või nende järglased) võimalus saada rändetoetust riigi määratud tingimustel
|
Rändetoetusi saanud isikute arv
|
50 isikut saab rändetoetust
|
70 isikut saab rändetoetust
|
2.3 2011. aasta organisatsioonipõhised eesmärgid
|
Valdkond
|
Eesmärk
|
Oodatav saavutamise näitaja
|
|
Mõõdik
|
Baastase 2010
|
Sihttase 2011
|
|
Personal ja areng
|
Kompetentsed töötajad
|
töötajate osakaal, kes on saanud vähemalt kahes valdkonnas täiendkoolitust
|
98% töötajatest on oma oskusi ja teadmisi täiendanud vähemalt kahes eri valdkonnas
|
98% töötajatest on oma oskusi ja teadmisi täiendanud vähemalt kahes eri valdkonnas
|
|
Töötajate kõrge rahulolu
|
arenguvestluste tulemused
|
70% on töötajatest on kõrge rahuloluga oma töökeskkonna suhtes
|
70% on töötajatest on kõrge rahuloluga oma töökeskkonna suhtes
|
|
Kliendid ja partnerid
|
Kõrge kliendirahulolu
|
klientidele ja partneritele suunatud üritustel osalejate kõrge rahulolu
|
90% klientidele suunatud üritustel osalejatest on kõrge rahuloluga
|
90% klientidele suunatud üritustel osalejatest on kõrge rahuloluga
|
|
SA hea maine ja tuntus
|
proaktiivse meediasuhtluse ja kajastuste arvu kasv
|
pressiteadete arv – 70
kajastuste arv - 300
|
Pressiteadete arv – 45
IS kajastuste arv - 300
|
|
Finantsid
|
Kõrge kuluefektiivsus tegevuste rakendamisel
|
sihtasutuse keskmine halduskulude suhe kogueelarvesse
|
26%
|
25%
|
|
Sisemised protsessid
|
Protsesside vastavus Eesti ja ELi seadusandlusega
|
asutuse tegevuses ei esine väga olulisi riske
|
Väga olulisi riske ei esine
|
Väga olulisi riske ei esine
|
Sihtasutuse tegevuskavas kirjeldatud valdkondlike ja organisatsioonipõhiste eesmärkide saavutamiseks läbiviidavate tegevuste tulemuslikkust hinnatakse nii 2011. aasta jooksul kui ka aasta lõpus.
Sihtasutuse tegevuste tulemuslikkuse hindamine toimub järgmiselt:
- Kvartaalsed aruanded Sihtasutuse nõukogule tegevuskava täitmisest
- Rahastamislepingute kvartaalsed, poolaasta ja aasta tegevus- ja finantsaruanded rahastajatele
- Arenguvestluste aruanded
- Riskide hindamise aruanne
- Klientidele ja partneritele suunatud üritustel osalejate tagasiside analüüs
4.1 Palgaliste töötajate koosseis
Sihtasutusel on 5 üksust – 1 tugiüksus, mis tegeleb kogu sihtasutuse üldjuhtimise ja struktuuriüksuste teenindamisega ning 4 üksust, mis tegelevad konkreetsete programmide/projektide koordineerimisega, hanke ja projektikonkursside ettevalmistamise, läbiviimise ning rahastamisejärgse seire ja aruandlusega.
Lisaks toimib sihtasutuses vastavalt seaduses sätestatud tingimustele siseauditi funktsioon. Siseaudiitori teenust ostab sihtasutus sisse PriceWaterhouseCoopers AS-lt.
Ametikohtade prognoos aastaks 2011
|
|
Olemasolevad ametikohad
|
Uued ameti-kohad
|
Lõppevad ametikohad
|
Kokku
|
|
Ametikohad
|
43
|
0
|
8
|
35
|
|
Koormus
|
42
|
0
|
8
|
34
|
4.2 Sihtasutuse struktuur
)
|
