Konkursi eesmärk on anda hiljuti saabunud kolmandate riikide kodanikele Eesti ühiskonnas kohanemiseks vajalikke oskuseid ja teadmisi, aidata neil lõimuda Eesti ühiskonda ning saada aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks.
Konkursi raames korraldatakse Eestisse hiljuti elama saabunud kolmandate riikide kodanikele kohanemiskoolitus. Koolitusel kasutatakse 2009. aastal välja töötatud kohanemisprogrammi, mis sisaldab keeleõpet, kodanikuõpetust ja sotsiaal-majanduslikku lõimumist („Kohanemisprogramm kolmandate riikide kodanike lõimimiseks Eestis“ Ülle Rannut, 2009).
Konkursil saavadtoetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud (kohalikud omavalitsused, koolitusfirmad, ülikoolid, mittetulundusühingud).
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist (V2 M2.1.1).
Taotluste esitamise tähtaeg: 16.06.2010 kell 16.00
Taotlused tuleb esitada: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Liimi 1, 10621 Tallinn.
Lähemat teavet saab: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035, e-post: ruslan.prohhorenko (at) meis.ee
Konkurssi tutvustav infopäev toimub:
28. mail 2010 Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed (Liimi 1,Tallinn) kell 14-16
Kas riigieelarvest sihtotstarbelist eraldist saavad taotlejad (nt ülikoolid) kaudseteks kuludeks raha ei saa?
VASTUS:
Jah, kui taotleja saab riigieelarvest sihtotstarbelist eraldist, siis ei ole tema puhul kaudsed kulud abikõlblikud.
KÜSIMUS:
Kas alltöövõtu puhul tuleb ka pakkumised võtta?
VASTUS:
Kui alltöövõtu summa ületab 50 000 krooni, siis tuleb kindlasti võtta pakkumised ning valida soodsaim. Soovitav on pakkumised võtta ka väiksemate summade puhul
KÜSIMUS:
Kas ostetavad teenused on alltöövõtt?
VASTUS:
See sõltub teenusest. Kui ostate sisse projekti tegevuse või olulise osa sellest, siis on tegemist alltöövõtuga. Näiteks, kui ostate baaskoolitust teenusena sisse, siis on tegemist alltöövõtuga. Kui aga tellite sihtrühma leidmiseks reklaami või kuulutuse mõnes ajalehes, siis ei ole tegemist alltöövõtuga.
KÜSIMUS:
Kuidas leida inimesi, kes sobivad antud programmis osalema. Kas Teil on vastav andmebaas?
VASTUS:
Inimeste leidmisel tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega, kelle territooriumil elavad sihtrühma esindajad. Partnerlus kohaliku omavalisusega on ka konkursi üks tingimus. Taotlusele tuleb lisada parnerluskiri vastavalt vormile 5. Kui MISA-l on mõne sihtrühma kuuluva isiku kontaktid, siis edastame need toetuse saajale.
KÜSIMUS: Konkursi juhendi tingimustes (lk 8) on kirjas, et baaskoolituse maht on 65 akadeemilist tundi (sh iseseisev töö), aga kohanemisprogrammi käsiraamatus (lk 34) on kirjas: „Baaskoolituse maht on kokku 65 tundi, millest 37 tundi on loenguid, nõustamist ja praktikume, 22 tundi ekskursioone ning 6 tundi filmide vaatamist ja arutelu.“ Selline tundide lahti-kirjutus aga ei jäta ruumi mingisuguseks iseseisvaks tööks. Millest tuleks lähtuda?
Käsiraamatu lk 58 on öeldud, et A2 keeletaseme puhul on auditoorse töö maht 364 tundi, aga juhendis (lk 8) on kirjas, et selle 364 tunni sees on ka iseseisev töö (mille mahtu ei ole täpsustatud).
Kuna konkursidokumentides ja käsiraamatus toodud tingimused on mõneti vasturääkivad, siis kuivõrd suur on pakkuja õigus teha ise käsiraamatus etteantud koolituskava muudatusi? VASTUS: Eeskätt tuleb lähtuda konkursi juhendist. Käsiraamatu lk 10 on öeldud, et 1 EAP maht on 26 tundi, mis sisaldab auditoorseid loenguid, seminare, ekskursioone ja iseseisvat tööd. See tähendab, et baaskoolitus ja keelekoolitus sisaldavad ka iseseisvat tööd, mille mahu määrab taotleja ise ja kajastab koolitusprogrammis.
KÜSIMUS: Keelekursustest B1 tasemele: 312 tundi, kuna käsiraamatus lk 73 on toodud, et ühe kursuse maht peaks olema 156 tundi (orienteeruv aud.töö hulk 78 tundi), siis kas me järeldame õigesti, et B1 puhul tuleb teha kaks gruppi kellele kummalegi anda 156+156= 312 tundi. VASTUS: B1 taseme kogumaht on 312 tundi, see jaguneb lihtsalt kaheks mooduliks B1.1 (156 tundi) ja B1.2 (156 tundi). Üks rühm läbib mõlemad moodulid.
KÜSIMUS: Kellele tuleb pakkuda baaskoolitust? Kas kõikidele keelekoolitust saajatele? Jällegi, kas on võimalik nii, et baaskoolitust saab rohkem inimesi kui keelekoolitust, nt baaskoolitust 24 in ja keelekoolitust 12 (A2) + 12 (B1)?
Kas baaskoolitus + keelekoolitus A2, B1.1 ja B1.2 peab olema kõik ühele ja samale inimgrupile, või on A2 ja B1 erinevatele rühmadele?
VASTUS:
Tooetuse saaja ülesanne on korraldada kohanemiskoolituse tervikuna, mis koosneb baaskoolitusest ja keelekoolitusest. Osade kaupa pakkuda koolitust ei saa. Koolitus on tervik, keeleõppe ja baaskoolitus on oma vahel integreeritud ning selle peab läbima üks ja seesama inimene. Rühma soovituslik suurus on kuni 12 õppijat.
Keelekoolitusi võimaldatakse kahel tasemel kas A2 või B1 sõltuvalt inimese ettevalmistusest. Taotleja ise valib kas korraldab oma projekti raames baaskoolitus + A2, baaskoolitus + B1 või mõlemad tasemed, aga erinevatele gruppidele.