KONKURSI DOKUMENDID
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
ÜLDKÜSIMUSED
KÜSIMUS:
Kas CVdel peab olema allkiri?
VASTUS:
Ei pea. CV formaat seda ette ei näe ja taotlusvormis kinnitab taotleja esindaja oma allkirjaga kõikide esitatud andmete õigsust.
KÜSIMUS:
Kas CVde juurde peab esitama haridusttõendavad dokumendid.
VASTUS:
Ei pea. Konkursi juhend seda ette ei näe ja taotlusvormis kinnitab taotleja esindaja oma allkirjaga kõikide esitatud andmete õigsust.
KÜSIMUS:
Abikõlblikkuse reeglid, p 4.6.6: Seadmete, kaupade, teenuste ja alltöövõtu puhul, mille maksumus ületab 50 000 krooni, on eelnevalt vaja võtta kolm võrreldavat hinnapakkumust. Küsimus: kas koos käibemaksuga või ilma?
VASTUS:
50 000 krooni ilma käibemaksuta.
KÜSIMUS:
Kas eelarvet võib üle jääda?
VASTUS:
Soovitav on eelarve võimalikult realistlik planeerida, nii et suuri jääke ei teki. Projekti tegevuse käigus muutunud hindade vms tõttu aga on väikesed jäägid võimalikud. Siiski makstakse toetusena välja ainult tegelikult tehtud abikõlblikud kulud, st hoolimata eelarves planeeritust jääk väljamaksmisele ei kuulu.
KÜSIMUS:
Kas teenuste/kaupade väljamaksmiseks võib esitada arveid, mille peal on suurem summa, kui projekti alt kulutatakse? Näiteks on arvega ostetud ka muud kaupa, mis projekti alt ei lähe.
VASTUS:
Jah. See on isegi vältimatu, kui tegu on näiteks üldkuludest proportsionaalselt projekti poolt kasutatavate kuludega nagu ruumide rent või elekter.
KÜSIMUS:
Kas projekti tegevuste elluviimisel saab katta isikliku sõiduauto kasutamise kulusid? Kas isikliku sõiduauto projekti eesmärkidel kasutamisele on ette nähtud mingid piirangud, millised?
VASTUS:
Isikliku sõiduauto kasutamise kulud on abikõlblikud (lubatud) kõigis alavaldkondades. Projekti eesmärkidel isikliku auto kasutamine peab olema projekti tegevustega või neist tingitud vajadustega. Piirangud määratleb Abikõlblikkuse reeglite p 4.2., sh täpsemalt p 4.2.2.:
hüvitatakse “ isikliku auto kasutamisel kütusekulud läbisõidu põhjal, arvestusega: läbitud km x 0,08 l/km x kütuse liitri hind.”
KÜSIMUS:
Kas on võimalik projekti läbiviimisesse kaasata väliseksperte ja katta sellega seotud kulud, sh töötasu, transport (sh Eestisse saabumiseks nt lennupiletid vmt, kohapealne transport jms), päevarahad jms?
Ja vastupidi, kas projekti raames on lubatud projekti esitlust rahvusvahelisel konverentsil ja seal osalemisega seotud kulude katmist?
VASTUS:
I Konkursi juhend välisekspertide kaasamist ei piira. Alavaldkonnas 4 (Juhend Osa II, p 4.3.9) on isegi soovituslik kaasata väliseksperte. Seega – välisekspertide kaasamine (st sellega seotud kulud – transport, majutus) on abikõlblik. Toitlustamise kulu peab sisalduma eksperdi töövõtulepingu tasu summas. Silmas tuleb pidada:
-
eksperdi vajadus – miks just välisekspert, miks just selleks ülesandeks ja miks just sellest riigist – peab olema taotluses põhjendatud ja seotud planeeritud tegevustega;
-
ekspert peab olema Euroopa Liidu riigi kodanik, siia alla käivad ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid (Norra, Island, Lichtenstein) ja Šveitsi Konföderatsioon;
-
eksperdi kulud peavad olema kõik liikmesriigis ehk Eestis kantud, st vastavalt Eesti seadustele sõlmitud töövõtuleping. Kui töövõtja (välisekspert) teeb ise mingeid kulusid ja soovib neid deklareerida, siis peab töövõtulepingus olema punkt „ töövõtjale tasustatakse töö tegemise käigus tekkinud kulud kulutšekkide esitamisel“;
-
üle 50 000 EEK teenuse ostmisel tuleb kasutada 3 pakkumise protseduuri.
II Projekti esitlus rahvusvahelisel konverentsil ja kulud seoses konverentsil osalemisega ei ole abikõlblikud Konkursi juhendi p 2.4. kohaselt: “Projekti tegevused viiakse läbi Eestis”.
KÜSIMUS:
Kas käibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutava asutuse käibemaks on projekti kuludes abikõlblik?
VASTUS:
- Kui toetuse saaja kasutab käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamisel otsearvestuse meetodit ja projektiga seotud tegevus kuulub maksuvaba käibe hulka, siis on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole asutus sisendkäibemaksu maha arvanud (sel juhul tuleb esitada aruandluses dokumendid maksustatava ja maksuvaba käibe eristamise osas).
- Kui toetuse saaja kasutab sisendkäibemaksu mahaarvamisel proportsionaalset mahaarvamise meetodit, siis ei ole käibemaks abikõlblik. Proportsionaalse mahaarvamise meetodi puhul ei pruugi jooksvalt projekti raames deklareeritud käibemaksu kulu vastata tegelikkusele ega ole tõendatav, et käibemaksu kulu on toetuse saaja jaoks lõplikult kantud kulu, mida ei ole võimalik vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele tagasi taotleda.
ALAVALDKOND 2: Metoodiliste materjalide väljatöötamine uusimmigrant-õpilaste eesti keele õppe toetamiseks
KÜSIMUS:
Konkursi juhendis, Alavaldkonnas 2, osas 2.4.2. (Sisulised nõuded), 3. kategooria 4. punktis on kirjas, et „Materjal sisaldab keeleõppemänge kolmele vanuseastmele: I, II ja III kooliaste.“. Samas osas 2.6. (Projekti sihtrühm) 3. kategooria puhul sihtrühmaks on „…eesti õppekeelega koolides õppivad välismaalt saabunud, sh Euroopa kolmandate riikide kodanikest II (4–6 klass) ja III (7–9 klass) kooliastme õpilased ja nende õpetajad“. Kas I kooliastme õpilased kuuluvad keeleõppemänge materjali sihtrühma hulka või mitte?
VASTUS:
Punktist 2.6. on kahetsusväärselt välja jäänud I kooliaste. Palun lugeda õigeks juhendi II Osa Alavaldkonnas 2 punkt 2.6. kategooria 3 järgmises sõnastuses:
Koostatavate materjalide sihtrühm on eesti õppekeelega koolides õppivad välismaalt saabunud, sh Euroopa kolmandate riikide kodanikest I (1-3 klass), II (4–6 klass) ja III (7–9 klass) kooliastme õpilased ja nende õpetajad.
ALAVALDKOND 3: Uuringute läbiviimine uusimmigrant-õpilaste õpiedukusest ja haridusvõimalustest
KÜSIMUS:
Projektijuhilt eeldatakse ulatusliku sotsiaalvaldkonnas teostatud uurimisprojekti kogemust. Kuidas mõõdetakse uurimisprojekti ulatuslikkust (sihtrühma suurus, territoriaalne ulatus, finantseeringu summa vms?).
VASTUS:
Ulatuslik uurimisprojekt tähendab eelkõige valimi (sihtrühma) ja territooriumi (nt üle-eestiline või regionaalne) ulatuslikkust, vastukaaluks ametkondlikele, organisatsioonilistele või projektipõhistele väikeuuringutele. Seda mõistet aitab sisustada ka Konkursi juhendi p 2.2.4.: Projekti tegevustel on laiem kandepind kui ühe organisatsiooni või ühingu huvi, projekti tulemused toovad kasu Eesti haridussüsteemile, valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele ja ühiskonnale üldisemalt.
KÜSIMUS:
Kas „uusimmigrant-õpilase“ mõiste muutub ajas? Konkursi juhendi ptk Mõisted all on öeldud, et „uusimmigrant-õpilane...on Eestis elanud/viibinud vähem kui kolm aastat“. Alavaldkonna 3 projekt kestab 3 aastat. Kas 2010. a uusimmigrant-õpilased seda 2013. aastal enam pole? Kui suur on siis alavaldkonna 4 sihtgrupp?
VASTUS:
Lähtekohaks on võetud 2009/2010 EHISe andmed uusimmigrant-õpilaste kohta ja miinimumarvuks 188. Aastate lõikes võivad mõned õpilased lisanduda, kes siis iga-aastaselt EHISe andmetest lähtudes nimekirja lisatakse. Uuringu valimiks aga jäävad eelkõige need õpilased, kes 2009/2010 andmetel on uusimmigrandid. Seega – ka 2013 aastal on 2009. a andmete põhjal teadaolevad 188 õpilast „uusimmigrant-õpilase“ mõiste alla käivad (kui nad endiselt eesti koolides õpivad ja lahkunud pole).
KÜSIMUS:
Kas metoodikat võib sisse osta? Kas metoodika sisseostu korral võib selle eest tasuda litsentsilepinguga?
VASTUS:
Konkursi juhendi I Osa p 3.6. kohaselt võib “projekti teostamiseks teha allhankeid. Allhangete osakaal ei tohi ületada 40% projekti maksumusest.”. Seega – jah, projekti teostamiseks vajalikke teenuseid (va projektijuhtimine, vt Abikõlblikkuse reeglid p 4.1.1.) võib sisse osta.
Võla- või töövõtusuhteid, millega teenuseid/kaupu sisse ostetakse, konkursi reeglid ei määratle ega piira. Need peavad lähtuma Eestis kehtivast seadusandlusest.
ALAVALDKOND 4: Uusimmigrant-õpilaste pedagoogide täienduskoolitus
KÜSIMUS:
Kas koolitusse võib õpetajaid (sihtgruppi) planeerida ka ühest koolist või ühest paigast (linnast/vallast)?
VASTUS:
Konkursi juhend seda otseselt ei reguleeri. Küll aga on eeldatav, et projekti tegevustel on laiem mõju kui ühele koolile ja piirkonnale (vt juhend I Osa p 2.2.4. - Projekti tulemustel on laiem kandepind kui ühe organisatsiooni või ühingu huvi, projekti tulemused toovad kasu Eesti haridussüsteemile, valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele ja ühiskonnale üldisemalt.) ja seda hinnatakse eraldi kriteeriumiga (juhend p 5.3). Teiste projektidega konkureerides on eelis seega neil, kes kaasavad koolitusse võimalikult paljudest eri koolidest pedagooge.
KÜSIMUS:
Konkursi juhend p 4.2.f) ütleb, et Projekti elluviijad peavad läbi viima vähemalt ühe ühistegevuse (seminari, loengu vms) ja kooskõlastama selleks eesmärke teise selle konkursi raames toetust saava projektiga. Keda on mõeldud selle „teise toetust saava projekti“ all?
VASTUS:
Alavaldkonna 4 eelarve võimaldab rahastada kahte projekti. „Teise toetust saava projekti“ all mõistetakse teist selles alavaldkonnas toetust saavat koolitusprojekti. Peale hindamistulemuste ja toetuste saajate selgumist on sihtasutuse kontaktisikult võimalik selle kohta infot küsida ja saada.
KÜSIMUS:
Konkursi juhendi Osa II p 4.7. all on toodud nõutavate ekspertidena „Koolitajad“ ja nende kvalifikatsioon, aga pole määratletud koolitajate hulka. Kas kõigi koolituskava teemade ja loengute kohta on vaja esitada koolitajate nimed ja CV-d?
VASTUS:
Ei ole. Esitada tuleb kindlalt teada olevad lektorid/koolitajad. Kui on teada loenguvaldkond ja pole veel kokkulepet kindla koolitajaga, võib esitada ka lektorile esitatavad nõuded (kraad, ainevaldkond vms). Siiski peab projekti käigus koolitajaid komplekteerides arvestama juhendis (Osa II p 4.7.) toodud nõudeid.
KÜSIMUS:
Kuidas fikseerida taotluses koostööpartnerit, juhul, kui hetkel pole veel selge, kes selleks konkursi tulemusel saab?
VASTUS:
Konkursi juhendi II Osa p 4.2.f) ütleb, et „Projekti elluviijad peavad läbi viima vähemalt ühe ühistegevuse (seminari, loengu vms) ja kooskõlastama selleks eesmärke teise selle konkursi raames toetust saava projektiga.“
Sellest nõudest tulenev koostöö ei ole projekti mõttes partnerlus ja seda ei pea taotlusvormi punktis 1.10 ära tooma (sest tulevane „partner“ pole teada enne, kui hindamistulemused avalikustatakse).
Koostööpartnerite all mõistetakse konkursi juhendis asutusi, kellega koostöös projekti planeeritakse taotluse koostamisest alates, viiakse ühiselt projekti tegevused läbi ning jagatakse ülesandeid ja vastutust.
_________________________________________________________________________________________________
)
