|
|
Üksuse juht
Senine tööelu on olnud seotud hariduse valdkonnaga - olen töötanud eesti keele ja kirjanduse õpetaja ja õppealajuhatajana koolis; üldhariduse peaspetsialistina Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnas, kus lühemat aega täitsin ka haridusosakonna juhataja kohuseid.
Olen lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi filoloogia ja Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna ning olen osa võtnud mitmetest väiksema- ja suuremamahulistest juhtimiskoolitustest. Osalesin kahes Eesti haridust oluliselt mõjutanud kooliuuendusprojektis „Omanäoline kool“ ja „Eesti kooli kvaliteedikool“. Olin Euroopa Struktuurifondide meetme 1.1 projekti „Õpilase individuaalsuse toetamine“ koordinaator 2005. aastal Tartus ja panin kokku projekti nimega samanimelise artiklite kogumiku.
|
|
)
|
Natalja Mjalitsina
Keelekümblusprogrammi juht
Hariduselt olen eesti keele kui võõrkeele õpetaja ning lõpetanud ka Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistriõppe. 2007.aastal MISAsse tulles pöördusin tagasi õpitud eriala juurde. Minu tööks on juhtida keelekümblusprogrammi kui terviku arendamist ja rakendamist. Mind on kogu aeg võlunud keelekümbluse põhiväärtused: erinevate sihtgruppide koostöö ja kaasamine, keskendumine inimestele, avatus uutele ideedele.
Esimese töökogemuse sain eesti keele õpetajana Tallinna Läänemere Gümnaasiumis, kus õppisin armastama ja mõistma erinevaid inimesi. Töö koolis distsiplineeris ja õpetas planeerima. Hindamatu elukooli sain töötades Siseministeeriumi välissuhete ja Euroopa Liidu osakonnas nii spetsialisti kui ka osakonnajuhatajana. Töö Riigikantselei Euroopa Liidu sise-ja justiitsküsimuste nõunikuna õpetas asjadele laiemalt vaatama.
|
|
|
Koordinaator
Elu on suur õppimisaeg, milles õpetajaks on iga päev – oska vaid uut omandada.
1973. aastast asusin ma õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti (TPI) automaatikat ja telemehhaanikat. Õppimise aeg kõrgkoolis andis oskuse aega jaotada ja oma elu ning tegemisi mingil määral ette planeerida. Töötamine õppimise ajal TPI automaatika laboris andis lisastiimuli õppimiseks, sest praktiline töö nõudis teadmisi.
1. märtsil 1990 moodustati Haridusministeeriumis noorsoo probleem- programmi sektor, mis 1. oktoobrist 1990 formeeriti ümber noorsoo osakonnaks. Minu töö Haridusministeeriumis kestis 1.03.1990 – 30.06.2001, kus täitsin noorsoo osakonna juhataja ametit. Noorsootöö omab järjepidevust, mille üheks tagajaks on ka noorsootöötajad, kes on lõpetanud Tallinna Pedagoogilises Seminaris noorsootöö eriala. Noorsootöö erialal algas õpe 1992. aastast ja kuni 2003. aasta sügiseni olin seal üheks lektoriks.
Olen lisaks põhitööle töötanud väga paljudes organisatsioonides, sealhulgas ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuses (olin selle asutuse nõukogu esimees ligi 9 aastat), Eesti Lastekaitse Liidus (organisatsiooniga seotud ligemale 12 aastat, aastatel 2003-2006 olin Eesti Lastekaitse Liidu president), Eesti Noorsoo Instituudis (olin selle institutsiooni asutaja ja esimees kuni 2006. aastani).
13. juulil 2001. aastal asusin tööle Integratsiooni Sihtasutusse ja olen siin tehtuga rahul, kuigi alati võiks enamat.
|
|
|
Koordinaator
Olen mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, vastutan valdkonna „Eesti keele kui teise keele õpetamine lasteaias“ eest alates 01. oktoobrist 2007. a.
Olen töötanud kaheksa aastat lasteaias (sealhulgas kaks aastat paralleelselt kasvatajatööga olnud ka muusikakasvataja) ja sellele lisaks teinud seitse aastat assistendi tööd. Mul on lasteaia õpetaja haridus ja praegu õpin Tallinna Tehnikaülikoolis halduskorraldust. Koordinaatori ametikohal on mul hea võimalus kõik oma praktilised ja teoreetilised teadmised ära kasutada.
Erialaliselt olen ennast täiendanud küll, et ikka paremini oma tööga hakkama saada.
|
|
|
Koordinaator
Töötan sihtasutuses alates 1998. aastast. Enam kui 10 aasta jooksul olen juhtinud mitmeid Euroopa Liidu projekte, mis toetasid muukeelse elanikkonna keeleõpet ja kohanemist Eesti ühiskonnas ja kultuuriruumis. Alates 2008. aasta sügisest tegutsen uusimmigrant-laste hariduse valdkonnas. Tegevuste eesmärgiks on valmistada Eesti haridusasutused ette siia kasvama-õppima saabunud lastega tegelemiseks.
Filoloogiaõpingud Tartu Ülikoolis (1984-88) kombineerituna võõrkeele õpetamise kogemusega täiskasvanutele on andnud põhjuse ikka ja jälle keeleõppeprobleemidesse, olgu see siis laste või täiskasvanute omadesse, süveneda. 2005. aastal omandasin BA sotsiaalteadustes õigusteaduse erialal. Multikultuurse õppekeskkonna kogemuse sain Moskva saatkonna eesti kooli juhataja-õpetajana 1993-1995. Rahvusvahelise koostöö kogemuse Tallinna Tehnikaülikoolis ja Haridusministeeriumis välissuhete vallas töötades.
Usun sõbraliku koosluse võimalusse Eesti ühiskonnas ja sellesse, et erisused inimeste ja kultuuride vahel on mitmekesisus, mida hinnata.
|
|
|
Maarja Mänd
Koordinaator
Asusin sihtasutuse mitmekultuurilise hariduse üksusesse, nüüdsesse keelekümblusüksusesse, koordinaatorina tööle 2009. aastal. Minu valdkonnaks on kakskeelse õppe õpetajate täienduskoolitus, õppevara ning ühiskonnaõpetuse õpetajate täienduskoolitus.
Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste erialal ning seejärel täiendanud teadmisi organisatsioonipsühholoogia valdkonnas. Hetkel olen lõpetamas Tallinna Ülikooli riigiteaduste eriala magistriõpinguid ning selle raames täiendasin oma teadmisi ka Prantsusmaal Université de Nantes´s politoloogia erialal.
Enne sihtasutusse tööleasumist olen töötanud nii riigi- kui erasektoris, peamiselt koolituse ja personali valdkonnas.
Üheks minu armastatuimaks huvialaks on kahtlemata võõrkeeled (inglise, prantsuse, rootsi keel jt) ning see on minus äratanud huvi teiste kultuuride ja rahvaste vastu.
Minu praegune ametikoht võimaldab edukalt kasutada teadmisi, mida olen omandanud hariduse ning eelneva töökogemuse käigus, olles sealjuures seotud ka minu huviga erinevate keelte ja kultuuride vastu.
Quid agis, agas bene.
|
|
|
Koordinaator
Mõiste integratsioon muutus minu jaoks tähenduslikuks kui hakkasin 2000. aastal koos esimeste keelekümblusklassilastega õppima eesti keeles õpetamist. Õpetajana alustasin koostööd keelekümbluskeskusega, nüüdseks on sellest teemast saanud minu põhitöö. Varase keelekümbluse programmi arendus on minu jaoks tähendanud I kooliastme õppekirjanduse koostamist ja selle ülevaadet magistritöös, suurte ühislugemise raamatute koostamist väikestele kümblejatele, õpetajate koolitamist. Uus väljakutse on õpetajate metoodilise toetamise, nõustamissüsteemi käivitamine.
|
 |
Natalia Reppo
Koordinaator
Liitusin sihtasutuse meeskonnaga sügisel 2008 tänu heale juhusele. Olin Noored Kooli programmi vene õppekeelega koolis eesti keele kui teise keele õpetaja. Oma töö kaudu puutusin kokku ka Integratsiooni Sihtasutusega ja lõpuks olin siin praktikal. Pärast seda kutsuti mind sihtasutusse tööle. Nüüd tegelen Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate haridusalaste projektide koordineerimisega.
Mul on Tartu Ülikooli magistrikraadile vastav kvalifikatsioon eesti keele (võõrkeelena) erialal. Valdan vabalt eesti ja vene keelt ning kesktasemel inglise keelt.
|
 |
Svetlana Belova
Koordinaator
Töötan sihtasutuses alates 2002. aastast ja kogu selle aja olen tegelenud lasteaedade keelekümblusprogrammiga. Selleks tööks andis mulle hea baasi minu varasem kogemus vene keele ja inglise keele õpetajana nii eesti kui vene õppekeelega koolides. Unikaalse kogemuse sain ka Hea Alguse programmi koolitajana.
Õpetaja ja koolitajana olen alati otsinud võimalusi teha asju uut moodi, efektiivsemalt ja huvitavamalt. Ka keelekümblusprogrammi meeskonda jõudsin just seetõttu - oma huvi pärast keeleõppe ja lapsekeskse metoodika vastu. Lisaks olen Keelekümblusprogrammi Lapsevanemate Liidu liige. Oma keelekümblusealaseid teadmisi olen täiendanud õppereisidel, mis on viinud mind uurima keeleõppe võimalusi Walesi, Rootsi, Soome, Kanadasse, Venemaale ja Lätti.
Minu töö on väga laiaulatuslik, huvitav ja väljakutseid pakkuv. Oluliseks töölõiguks pean koostööd õpetajate, lasteaedade juhatajate, omavalitsuste esindajate ja kõrgkoolidega.
Mul on kõrgharidus ja suuresti olen alati olnud ka iseõppija, kuid põlanud pole ma ka häid koolitusi. Viimastel aastatel olen jõudnud IT maailma fänniks saada ja minust on saanud oma tööga seoses küllalt aktiivne blogipidaja.
|
 |
Erika Ulla
„Ühel hetkel oma elus pead sa tegema otsuse, kas tahad avaldada inimestele muljet või mõju.“ Rick Warren Olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja eriala. Hiljem samas koolis omandanud põhikooli inglise keele õpetaja kutse. Rakendasin oma teadmisi ja võimeid 17 aastat vene koolis õpetades erinevaid aineid erinevates kooliastmetes. Keelekümblusüksusesse tulin tööle 2011 kevadel ja minu peamine väljakutse on hoida koos nõustajate üleriigilist võrgustikku (lasteaed ja kool), propageerida nõustamist ning seda nähtavaks ja kuuldavaks muuta.
|
 |
Kristina Pirgop
Koordinaator
Olen töötanud sihtasutuses alates juunist 2003. Selle aja jooksul olen läbi viinud mitmeid infopäevi ja projektikonkursse. Minu konkursside teemad olid järgmised: rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamine, kooliõpilastes patriotismi ja lojaalsuse kasvatamine Eesti riigi suhtes ja integratsioonialaste tegevuste toetamine erinevate ürituste kaudu. Projektikonkursside raames olen koostööd teinud mitmete koolidega, rahvusvähemuste kultuuriseltside ja mittetulundusühendustega. 2004. aastal lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala. Valdan vabalt eesti ja vene keelt, inglise keelt kesktasemel ning saksa keelt suhtlustasemel.
|
 |
Kaie Kullik
|
|
)
)
)
.jpg)
