KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
Prindi lehekülg
» KKK

Migratsioonialased küsimused


Alloleva info seas on mitmeid spetsiifilisi termineid, mille kohta saate vajadusel vastused meie kodulehe rändealaste mõistete alajaotusest.
   

 


 

1. Kui isiku vanem/vanavanem on/oli eestlane, siis millistel tingimustel saab ta asuda Eestisse elama?
Eraldi elamisluba saab taotleda lähedase sugulase juurde elama asumiseks; seda eelkõige juhul, kui üks osapooltest vajab hooldust või on alaealine. Teistel juhtudel, k.a siis, kui isikul on olnud eesti rahvusest esivanem, tuleks kontakteeruda Politsei- ja Piirivalveametiga, kuna iga juhtum on erinev ja vajab seetõttu individuaalset lähenemist. 

 

2. Kuidas saada Eesti elamisluba?

Elamisluba on dokument, mis annab välismaalasele õiguse Eesti riigis pikemalt viibida.

Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliikmed ei vaja Eestis elamisluba, vaid nad saavad registreerida oma elamisõiguse.

Elamisõigus on õigus, mille EL-i kodanik omandab elades ükskõik millises teises EL-i liikmesriigis, registreerides oma elukoha antud riigis. Eestis antakse EL-i liikmesriigi kodanikule tähtajaline elamisõigus viieks aastaks, kui kodanik registreerib oma elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Viie aasta möödudes pikeneb elamisõiguse tähtaeg automaatselt veel viieks aastaks, kui liikmesriigi kodaniku elukoht on jätkuvalt Eestis registreeritud ja tema tähtajalist elamisõigust ei ole lõpetatud.
Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit inimene peab taotlema Eestis elamiseks elamisluba.

Elamisluba võib olla kas tähtajaline – kehtivusajaga kuni viis aastat või pikaajaline.

Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele, kes on abielus Eestis alaliselt elava isikuga või kelle püsiv legaalne sissetulek tagab tema äraelamise Eestis või kelle elamisloa taotlus põhineb välislepingul, samuti elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde, töötamiseks või õppimiseks Eestis asuvas õppeasutuses või ettevõtluseks. Tähtajalist elamisluba on võimalik pikendada, kui elamisloa andmise alus ei ole muutunud ja taotlus on põhjendatud. Selleks tuleb pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) piirkondlikku osakonda või esitada taotlus posti teel. Kui tähtajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane soovib viibida väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul, peab ta oma Eestist eemalviibimise samuti registreerima PPA-s.

Pikaajalise elaniku elamisloa saab anda kolmanda riigi kodanikust välismaalasele, kes on Eestis pidevalt elanud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba ja ravikindlustus, registreeritud elukoht; püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks ja kes on täitnud integratsiooninõude, st kes oskab eesti keelt vähemalt algtasemel. Pidevalt Eestis elamise perioodi hulka loetakse ka Eestist ajutist eemalviibimist, mis ei ületa kuut järjestikust kuud ja kokku kümmet kuud viimase viie aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist. Alalist elamisluba omav välismaalane loetakse automaatselt pikaajalise elaniku elamisluba omavaks välismaalaseks.

Välismaalaste seaduse muudatustest tulenevalt loetakse kõik enne 1. juunit 2006 alalise elamisloa saanud inimesed automaatselt pikaajalise elaniku staatusesse.

Välismaalane, kellele on antud pikaajalise elaniku elamisluba, ei vaja Eestis töötamiseks eraldi tööluba.

Pikaajalise elaniku elamisluba ei anta välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba õppimiseks; töötamiseks põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödel, töötamiseks lapsehoidja või koduabilisena, töötamiseks kutseõppe eesmärgil praktika korras või välisriigi diplomaatilise esinduse teenindamiseks Välisministeeriumi loal; kes on esitanud valeandmeid või kasutanud pettust pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel või kes kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule või kes ei vasta pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimustele.

Elamisloa taotlemise juures on üheks oluliseks tingimuseks püsiva legaalse sissetuleku olemasolu. Elamisloa andmise või andmisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.

3. Kes vajavad Eestis tööluba ja kuidas seda saada?

Tööluba on dokument, mis annab riigis legaalselt viibivale välismaalasele õiguse töötada kas kindla tööandja juures või samal alusel ülejäänud residentidega.

Eestis pikaajalist elamisluba omav välismaalane tööluba ei vaja.

Tööluba tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele
Eestis töötamiseks peab välismaalasel olema tööluba. Töötamine on tegevus füüsilisest isikust ettevõtjana või töötamine töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti.
Välismaalasele antava tööloa kehtivusaeg ei või ületada talle antud elamisloa kehtivusaega.

Tööluba ei vaja välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba; elamisluba töötamiseks; elamisluba elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde; elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde; elamisluba välislepingu alusel ning välismaalane, kes on taotlenud elamisluba enne 12. juulit 1995 ja kellele on elamisluba antud; kes on kinnipeetav vanglas viibimise ajal; kes on vedurimeeskonna liige; kes on vedurit või rongi teenindava personali liige; kes on autojuht sõitjate või veose kohale toimetamiseks üle riigipiiri.

Tööluba ei anta välismaalasele, kes on saanud Eestis elamisloa tingimusel, et tema legaalne sissetulek tagab tema äraelamise Eestis.
Välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, võib ilma tööloata Eestis töötada õppekavakohase õppepraktika eesmärgil. Vastasel juhul võib ta Eestis töötada üksnes tööloa alusel ja õppetöövälisel ajal tingimusel, et töötamine ei takista õppimist.
Tööluba saab pikendada, kui välismaalane omab kehtivat elamisluba või tema elamisluba pikendatakse ning tööloa pikendamise ajal on tal olemas tööandja.

Tööloa pikendamise taotlemisel esitatakse samad dokumendid, mis esitatakse tööloa taotlemisel (täpsem info Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA).
Esitatud taotlused võetakse menetlusse taotluse esitamise päeval. PPA kontrollib taotluse menetlemise käigus taotluse põhjendatust, dokumentide õigsust ja nõuetele vastavust ning teeb otsuse elamisloa andmise või andmisest keeldumise kohta.
Kui taotluses esineb puudusi (näiteks on taotluses esitamata nõutud andmed, on jäetud lisamata nõutavad dokumendid või taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele), teavitatakse taotlejat või tema esindajat sellest ning määratakse tähtaeg nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
Taotluse läbivaatamise ja otsuse tegemise tähtaega võib PPA pikendada ka taotluses esitatud andmete õigsuse ja taotluse põhjendatuse kontrollimisel. Taotluse vastu võtnud asutus teavitab taotlejat või tema esindajat tähtaja pikendamisest taotluses näidatud elukoha aadressil.

Kui välismaalane omab kehtivat elamisluba, otsustab PPA talle tööloa andmise või andmisest keeldumise ühe kuu jooksul taotluse menetlusse võtmisest arvates.

Kui taotletakse tööluba samaaegselt tähtajalise elamisloaga, siis otsustab PPA tööloa andmise või andmisest keeldumise samaaegselt elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustamisega.
Tööloa pikendamise taotlus tuleb PPA piirkondlikule esindusele esitada hiljemalt kaks kuud enne kehtiva tööloa lõppemist.
Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemiseks ettenähtud tähtaega ei ennistata, kui elamisloa kehtivusaeg on lõppenud.
Tööloa taotluse esitamiseks tuleb üldjuhul pöörduda PPA piirkondlikule esinduse poole.

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine
Lühiajalist Eestis töötamise registreerimist võib tööandja taotleda:
– välismaalasele, kes saabub Eestisse viisa alusel* või viisavabalt (kui välisleping ei sätesta teisiti);
– Eestis viisa alusel* või viisavabalt (kui välisleping ei sätesta teisiti) viibivale välismaalasele.
* Kui välismaalane vajab Eestisse sisenemiseks ja viibimiseks viisat, peab ta lühiajaliseks töötamiseks taotlema siseriiklikku ehk pikaajalist D-liiki viisat. Enne viisa taotlemist peab lühiajaline töötamine olema Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud.

Lühiajaline töötamine ei tohi ületada kuus kuud aasta jooksul.
Lühiajalist töötamist ei saa registreerida välismaalasele, kes viibib Eestis elamisloa alusel. Sel juhul peab isik taotlema tööluba või elamisluba töötamiseks. Lühiajalist töötamist ei pea registreerima Euroopa Liidu kodanikud.

Lühiajalise töötamise registreerimiseks saab taotluse esitada järgmistel juhtudel:
● loominguline töötaja etendusasutuse seaduse tähenduses, kes töötab etendus-asutuses;
● õpetaja või õppejõuna töötamiseks Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
● teaduslikuks tegevuseks, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus;
● sportlane, treener, spordikohtunik või sporditöötaja erialaseks tegevuseks vastava spordi-alaliidu kutsel;
● töötamiseks kutseõppe eesmärgil praktika korras välisriigis asuva õppeasutuse või üliõpilasorganisatsiooni poolt vahendatud praktika eesmärgil või välisriigis asuva õppeasutuse suunamisel, kui see on õppeprogrammi osa;
● välisriigi diplomaatilise esinduse teenindamiseks Välisministeeriumi loal;
● töötamiseks lapsehoidjana;
● ekspert, nõustaja, konsultant, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
● seadmete paigaldaja või oskustööline, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
● töötamiseks põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödel.
● välislepingu alusel.

Vastavalt Välismaalaste seadusele on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud tööandja põhitegevusala aasta keskmise bruto kuupalgaga, kuid mitte väiksem kui Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutis.
Kui tööandjaks on füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), võetakse välismaalasele makstava tasu maksmise aluseks tööandja põhitegevusala asemel põhitegevusala, millel välismaalane tööle asub. Põhitegevusala määratlemise aluseks on Statistikaameti Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tähtkood. Välismaalasele makstava tasu suurus peab kuni lühiajalise töötamise lõpuni vastama lühiajalise töötamise registreerimise taotlemise hetkel viimati Statistikaameti poolt avaldatud andmetele.

Ametikohad, millele laieneb palga nõue:
1. lapsehoidja;
2. ekspert, nõustaja või konsultant;
3. seadmete paigaldaja või oskustööline;
4. põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatööd.

Lühiajalise töötamise registreerimise taotlemisel peab välismaalase reisidokument olema kehtiv vähemalt kuus kuud pärast taotletava lühiajalise töötamise registreerimise lõppemist. 
PPAl on õigus nõuda täiendavaid andmeid või dokumente lühiajalise töötamise registreerimisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
Taotluse lühiajalise töötamise registreerimiseks saab tööandja esitada Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) isiklikult, volitatud esindaja kaudu või posti teel.

Taotlusankeedi saab välja printida või võtta kõikidest PPA teenindusbüroodest (v.a Põhja Regionaalosakond).

Kui taotlus esitatakse volitatud isiku kaudu, tuleb lisaks taotlusele ja vajalikele dokumentidele esitada ka koopia volitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest.

Posti teel taotluse esitamisel tuleb nõuetekohaselt täidetud taotlus koos vajalike dokumentidega saata kinnises ümbrikus, märksõnaga “Lühiajaline töötamine”, sellele KMA büroo postiaadressile, kust soovitakse hiljem registreerimise kinnitus kätte saada. 
PPA  registreerib lühiajalise töötamise või keeldub sellest 10 tööpäeva jooksul arvates taotluse saabumisest PPA-sse.

Kui taotleja jätab taotluses esitamata nõutud andmed või dokumendid, taotlus ei ole täidetud nõuetekohaselt või esineb muid puudusi, määrab PPA tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

Lühiajalise töötamise registreerimisest või registreerimisest keeldumisest, menetlustähtaja pikendamisest, registreerimise kehtetuks tunnistamisest või taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse tööandjat vastavalt taotluses esitatud kontaktandmetele.

Lühiajalise töötamise registreerimise kohta vormistatakse kirjalik kinnitus, mis väljastatakse taotluses märgitud kontaktandmete kohaselt. Välismaalasega lühiajalise töötamise registreeritud töösuhte aluseks oleva lepingu sõlmimata jätmisest või vastava lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest peab tööandja teavitama PPA-d (Lisainformatsioon PPA telefonil 612 3000).

4. Kuidas saada Eesti kodakondsust?

Eesti kodakondsust sooviv välismaalane peab olema täitnud teatud tingimused, näiteks peab ta olema elanud enne taotluse esitamist Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, sellest viimased viis aastat püsivalt; tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust; omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise; omama registreeritud elukohta Eestis.

Eesti kodakondsuseta etniline eestlane võib taotleda kodakondsuse taastamist juhul, kui ta on alaealisena Eesti kodakondsusest mingil põhjusel ilma jäänud.


Eesti kodakondsuse saamiseks tuleb pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole. 

5. Kuidas sooritada eesti keele eksamit ja kodakondsuseksamit?

Lisaks eelpool loetletud tingimustele tuleb Eesti kodakondsuse taotlemiseks sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam ning eesti keele oskuse eksam, mida korraldab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (www.ekk.edu.ee).

MISA pakub tasuta põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistuskursusi.
 

6. Kas ja mis tingimustel hüvitatakse eesti keele õppimisega kaasnevad rahalised kulud?

2009. aasta jaanuarist taasavas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed eelkäija Integratsiooni Sihtasutus keeleõppijatele uue võimaluse – õppele kulutatud raha on võimalik iga tasemeeksami (A2, B1, B2, C1) sooritamise korral kuni 320 euro ulatuses tagasi taotleda (vt www.meis.ee/denginazad).

 

Raha tagasisaamise õigus on kõigil vähemalt 18-aastastel eesti keele tasemeeksami sooritanutel (välja arvatud kodakondsuse taotlejatel ning Keeleinspektsiooni poolt keeleeksamile saadetud isikutel). Raha jõuab taotleja kontole kahe kuu jooksul. Hüvitist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Teiste MISA kaudu toimuvate eesti keele õppe võimalustega saab tutvuda siin.


7. Kuidas leida lapsele lasteaiakoht ning sobiv kool?

Lasteaeda võetakse 1–7a. vanuseid lapsi. Eestis tegutsevad nii munitsipaal- kui ka eralasteaiad. Lasteaiakoha taotlemise ja lasteaeda vastuvõtmise kord, nagu ka lasteaiaga seotud kulutused, võivad Eesti erinevais paigus oluliselt erineda. Kindlasti peab lapsevanem esitama koha taotlemiseks avalduse ja perearsti vormikohase tõendi. Lapsevanemal tuleb endal maksta kuus summa, mis moodustab 8% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus ühe lapse kohta. Kehtiv hind on 22,24 eurot (348 krooni). Sellele lisandub tavaliselt toiduraha 1,15-1,85 eurot (18 - 29 krooni) päevas, selle suuruse üle otsustab iga lasteaia hoolekogu.

Üldiselt komplekteeritakse lasteaiarühmad suve alguses, vabade kohtade olemasolul võidakse lapsi vastu võtta kogu aasta jooksul. Meeles tuleks pidada, et lasteaiakohtade järjekorrad võivad väga pikaks venida ja seetõttu oleks soovitav laps lasteaiajärjekorda panna niipea kui võimalik.

* Informatsioon Tallinna lasteaedade kohta: http://www.tallinn.ee/lasteaiad/
* Informatsioon Tartu lasteaedade kohta:
www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=8&page_id=976
* Informatsioon lasteaedade kohta üle Eesti.
* Rahvusvaheline lastehoid Tallinnas Nõmmel: www.training.ee


Enamik eesti koole – nii alg- kui ka põhikoolid ja gümnaasiumid – on eesti õppekeelega, ent on olemas ka ainult venekeelse õppekeelega koole ning inglise, prantsuse ja saksa keele süvaõppega erikoole. Erakoole on Eestis vähe – seega on Eestis haridus kuni ülikoolini valdavalt tasuta.

Eestis kehtib koolikohustus põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Esimesse klassi lähevad lapsed, kes on jooksva aasta 1. oktoobriks saanud seitsme aastaseks. Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta ka lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuue aastaseks. Eesti keel teise keelena on mitte-eesti õppekeelega koolis kohustuslik õppeaine alates esimesest klassist. Igale lapsele on tagatud koolikoht teeninduspiirkonnas, vabade kohtade olemasolul võib lapse kooli panna ka mujale. Kooli registreerimisel on vaja esitada vastav taotlus, lapse isikut tõestav dokument (selle puudumisel sünnitunnistus) ja olemasolul ka tervisekaart. Täpsemad nõuded on kirjas juba koolide kodulehtedel.

Üldhariduskoolides tegutsevad ka eelkoolirühmad, kus aidatakse lapsi kohaneda õppetööga ja harjuda koolikeskkonnaga enne esimesse klassi minemist.

Eesti koolid: http://www.hm.ee/index.php?047023
Informatsioon Tallinna koolide kohta: www.tallinn.ee/koolid
Informatsioon Tartu koolide kohta: www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=8&page_id=63

Eestis rakendatakse riikliku programmina ka keelekümblust. Keelekümblus on õppevorm, mille eesmärgiks on lapse eesti keele kui teise keele oskuse parandamine läbi selle aktiivse kasutamise lasteaias või koolis, samas lapse emakeeleoskust kahjustamata. Keelekümblust koordineerib MISA ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

8. Kuidas saada ravikindlustust?

Õigus ravikindlustusele on vastavalt ravikindlustuse seadusele Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavatel inimestel, kelle eest makstakse või kes maksavad ise enda eest sotsiaalmaksu (nt füüsilisest isikust ettevõtjatena – FIE); samuti nende inimestega ravikindlustuse seaduse või vastava lepingu alusel võrdsustatud inimestel (nt Eesti Vabariigi pensionärid). Kõigile alla 19 aastastele noortele on ravikindlustus garanteeritud sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte.


Eestis kehtib kohustuslik ravikindlustus, kuhu laekub raha sotsiaalmaksust, mis on kokku 33% töötaja brutopalgalt, sellest 20% pensioni- ja 13% ravikindlustusse, ning mida maksab tööandja. Ka töötu abiraha saav isik on kindlustatud. Ravikindlustus toimib solidaarsusprintsiibil: raviteenus ei sõltu konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Haigekassa tasub kindlustatud inimese eest raviasutusele raviteenuse maksumuse. Eestis on kõikidel inimestel õigus saada vältimatut arstiabi sõltumata sellest, kas neil on ravikindlustus või mitte.


Ravikindlustust saavad ka need, kes on füüsilisest isikust ettevõtjana kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliametis ning kes maksavad ise enda eest sotsiaalmaksu. FIE ravikindlustus tekib Maksu- ja Tolliametis registreerimisest või äriregistrisse kandmisest arvestatava 14-päevase ooteaja möödumisel. Juhul, kui FIE võtab töö- või võlaõiguslike lepingute alusel tööle inimesi, kelle eest ta on kohustatud maksma ka sotsiaalmaksu, tekib FIE-l kohustus oma töötajad ravikindlustatuna Haigekassas nii arvele kui ka arvelt maha võtta.
Rohkem informatsiooni ravikindlustuse saamise erinevatest tingimustest, sh õpilaste, üliõpilaste, rasedate, vanemahüvitise saajate ja ülalpeetavate abikaasade ravikindlustusest, võib leida Haigekassa kodulehelt: www.haigekassa.ee/kindlustatule/

9. Kuidas saada endale ja oma pere liikmetele perearsti teenust?

Perearst osutab üldarstiabi ja on tema nimistusse registreerunutele esmase kontakti arstiks. Perearst annab abi vahetult ise või korraldab arstiabi teiste tervishoiuteenuste osutajate kaudu, suunates oma patsiendid eriarstide konsultatsioonile või haiglaravile.

Vähemalt 15-aastane isik saab ise valida endale meelepärase perearsti, esitades selleks perearstile vastava avalduse kas isiklikult või tähitud kirjaga. Perearstide nimekirjad ja teeninduspiirkonnad on nähtavad Haigekassa kodulehel. Soovitav on valida perearst, kelle vastuvõtt asub võimalikult lähedal patsiendi elukohale. Tallinna elanikud saavad perearsti leidmisel kasutada veel Sotsiaal- ja Tervishoiuameti abi.

Ka ravikindlustuseta isik võib pöörduda perearsti poole, ent osutatud üldarstiabi eest peab ta tasuma ise. Vältimatu abi eest haige ise tasuma ei pea.

Rohkem informatsiooni: www.haigekassa.ee/kindlustatule/perearstid/


10. Pension ja teised sotsiaaltoetused

Sotsiaalhoolekandele on õigus nii Eesti alalistel elanikel, Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel kui ka Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal.

VANADUSPENSION

Eesti kodanik, kes töötab Euroopa Liidu teises liikmesriigis, saab selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel haigus- ja sünnitushüvitisi, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotus-pensioni, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, matusetoetust, töötule makstavaid hüvitisi ja peretoetusi (vanemahüvitis, lapsetoetus, lapsehooldustasu, lasterikaste perede toetus, üksikvanema lapse toetus jms).

EL-i erinevates riikides töötades saab pensionile jäädes igast riigist, kus töötati, pensioni vastavalt seal töötatud ajale. Pensioniõiguslik staaž saadakse erinevates riikides töötatud aja liitmisel. Lisaks on Eestil pensioni osas sõlmitud koostöökokkulepped Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Madalmaade Kuningriigi, Kanada, Ukraina ja Venemaaga. Kanada ja Ukrainaga sõlmitud lepingud sätestavad pensioni maksmise samadel alustel Euroopa Liidu liikmesriikidega. Venemaa Föderatsiooniga sõlmitud leping sätestab, et Eesti riik maksab pensioni ka Eestis elavatele Vene kodanikele ja Venemaa Föderatsioon maksab pensioni oma territooriumil elavatele Eesti kodanikele.
Välismaalased saavad Eesti riigilt pensioni juhul, kui nad on vähemalt aasta jooksul enne pensionile jäämist Eestis töötanud. Sellisel juhul saadakse pensioni Eestis töötatud aja eest.
Eesti pensionärid saavad välismaale elama minnes Eesti riigilt pensioni edasi. Vastavate koostöölepingute põhjal võidakse välismaale elama läinud eelpensioniealiste inimeste tööstaaž ümber arvestada.
Eestis arvestati pensioniõiguslikku tööstaaži pensioni määramisel kuni 1998. aastani, kaasa arvatud, kuid alates jaanuarist 1999 võetakse aluseks sotsiaalmaksu isikustatud osa, st pensioni arvestatakse töötaja palgalt makstud sotsiaalmaksu alusel.

Täpsema info Eesti ja partnerriiikide vahel sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute kohta leiate siit.

EESTI JA VENEMAA VAHELINE PENSIONILEPING

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlev koostööleping allkirjastati 14.07.2011. Lepingu alusel pensioni määramisel arvestatakse pensionistaaži, mis on omandatud lepingupoolte territooriumitel, sealhulgas võetakse arvesse endiste Eesti NSV ja Vene NFSV territooriumitel omandatud pensionistaaži.
Pensionistaaži arvestamine ja kinnitamine toimub vastavalt selle riigi õigusaktidele, kes pensioni määrab.

Kui isik asub ühe lepingupoole territooriumilt elama teise lepingupoole territooriumile, jätkab pensioni maksmist pensioni määranud lepingupool, välja arvatud Eesti Vabariigi rahvapensioni ja Venemaa Föderatsiooni sotsiaalpension.
Täiendavat infot pensionide määramise kohta saate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.ensib.ee ja infotelefonilt 16106

ENDISE NÕUKOGUDE LIIDU (v.a. Ukraina ja Venemaa) TERRITOORIUMILT EESTISSE ELAMA ASUNUD ISIKUTE PENSION

Praegu saavad paljud endisest Nõukogude Liidust 1990. aastatel Eestisse saabunud isikud vaid rahvapensioni, sest pensioniametid ei arvesta teiste endise NL riikide tööstaaži Eestis pensioni maksmisel.

Riigikohtu 18.03.2009 otsuse kohaselt (nn Gontšarovi juhtum) on Eesti ja Venemaa vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe kohaselt Eesti Vabariigil kohustus võtta pensioni määramisel arvesse staaži endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aastani.

Juriidilist abi endise NL riikidest saabunute pensionide osas pakub Inimõiguste Teabekeskus: Estonia pst 5a, Tallinn. Tel 646 4263

PERETOETUSED

Riiklikke peretoetusi makstakse Eesti alalisele elanikule, Eestis elavale välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba ning tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele. Peretoetuste hulka kuuluvad teiste seas ühekordne sünnitoetus, igakuine lapsetoetus, igakuine lapsehooldustasu, igakuine üksikvanema lapse toetus ja koolitoetus. Peretoetuste taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse.
Täiendav informatsioon: http://www.ensib.ee/peretoetused-2/

VANEMAHÜVITIS

Vanemahüvitis korvab väikelapse kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Õigus vanema-hüvitisele on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elav välismaalane. Hüvitise suuruseks ühes kuus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.

SOTSIAALTOETUSED PUUETEGA INIMESTELE

Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral.
Täpsem teave:
Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakond: 6408137 või 640 8142
Sotsiaalkindlustusamet: www.ensib.ee ja lühinumber 16106

Sotsiaalkindlustusameti väga informatiivne voldik Euroopa Liidu teise liikmesriiki tööle minemise kohta: www.ensib.ee/euro/euroopa_liit_ja_meie.pdf

 

11. Kuidas leida sobivat töökohta?
Tööpakkumisi tehakse Eestis nii läbi suuremate päevalehtede, tööturuasutuste kui ka vastavate internetiportaalide. 

Töötukassa on EV Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigiasutus, millel on piirkondlikud osakonnad igas maakonnas ja Tallinnas, vajadusel harukontorid või konsultatsioonipunktid ka väiksemates linnades. Töötukassa korraldab töötute sotsiaalset kaitset ja tööturuteenuste osutamist, töötleb ja analüüsib tööotsijate ning osutatud tööturuteenuste andmekogu. Töötukassa igapäevaseks tegevuseks on töötute registreerimine ja neile tööturutoetuste maksmise korraldamine.

Töötukassa eesmärgiks on viia omavahel kokku tööandjad ja töövõtjad – koguda teavet vabade töökohtade ehk vakantside kohta, pakkuda töötutele koolitust ja ümberõpet ning nõuannet sobiva töö saamisel, samuti jagada informatsiooni tööandjatele abistamaks neid vajaliku tööjõu leidmisel. Töötukassa üheks oluliseks funktsiooniks on kinnitada ja esitada Politsei- ja Piirivalveametile otsustamiseks välismaalastele tähtajalise elamisloa töötamiseks andmine.

Nii pikemat aega Eestist eemal viibinud Eesti kodanikud kui ka välismaalased võivad ennast Töötukassas töötu või tööotsijana arvele võtta. Seda muidugi tingimusel, et nad viibivad Eestis seaduslikult ja neil on kehtiv elamisluba. Töötu on isik, kes ei tööta, on Töötukassas arvele võetud ja otsib tööd. Töötu jaoks koostavad Töötukassa ametnik ja töötu koostöös individuaalse tööotsimiskava, mida töötu peab täitma. Töötu peab olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle astuma. Töötule antakse teavet tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest, osutatakse töövahendust, pakutakse tööturukoolitust, karjäärinõustamist ning teisi tööturuga seotud teenuseid. Töötule tagatakse ka ravikindlustus. Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana Töötukassas ka arvele võetud. Töötukassa pakub tööotsijale töövahendust ja teavitab teda tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja toetustest.

Nii töötuna kui ka tööotsijana arvele võtmiseks tuleb isiklikult pöörduda ühte viieteistkümnest Töötukassa piirkondlikust osakonnast. Töötukassa konsultandid aitavad otsustada, mis on antud isikule kõige kasulikum. 

Kasulikke portaale omal käel tööotsijaile:

www.cv.ee
www.cvkeskus.ee
http://www.hyppelaud.ee
http://www.eas.ee
http://www.talendidkoju.ee

Rohkem informatsiooni leiab Töötukassa kodulehelt: www.tootukassa.ee, Politsei- ja Piirivalveameti (tegeleb ka kodakondsus- ja migratsiooniteemadega) kodulehelt: http://www.politsei.ee/ ja EURES Eesti kodulehelt: www.eures.ee.

 

12. Kuidas leida elukohta?

Elukohta tuleks otsida ise. Mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel võib taotleda ka munitsipaal- või sotsiaalkorteri üürimist kohalikult omavalitsuselt.

Informatsioon Tallinna asustamata eluruumide ja elamuehitusprogrammi kohta.

Kinnisvaraportaalid:

www.city24.ee
http://www.kv.ee
www.ekspresskinnisvara.ee
www.ikodu.ee

 

13. Kuidas taotleda Eestis varjupaika?

Varjupaigataotlus tähendab välismaalase esitatud vormikohast taotlust rahvusvahelise kaitse saamiseks. Varjupaik tähendab elamisluba ja teatud sotsiaalseid garantiisid välismaalasele, kes vajab rahvusvahelist kaitset tagakiusamise eest koduriigis, kasutatakse ka mõistet asüül.

Välismaalasel on Eestis õigus varjupaigale, kui tal on põhjendatud kartus, et teda võidakse päritoluriigis taga kiusata rassilistel, poliitilistel, usulistel, rahvuslikel vms põhjustel. Varjupaika ei anta nendele isikutele, kellel on võimalik saada oma päritoluriigis kaitset ametivõimude poolt või kui taotlejal on turvaline elada päritoluriigi mõnes muus osas.

Kui nõuded varjupaiga saamiseks ei ole täidetud, võib isik saada täiendava kaitse ja tähtajalise elamisloa põhjusel, et tagasipöördumine päritoluriiki ei ole tema jaoks turvaline (on elule ohtlik).

Varjupaigataotlust ei ole võimalik esitada Eesti diplomaatilistes esindustes kirjalikult ega e-posti teel Eestis ega väljaspool Eestit. Varjupaigataotleja peab taotluse esitama isiklikult või seadusliku esindaja kaudu Politsei- ja Piirivalveametis.

 

14. Kas ja kuidas saab vahetada erinevates riikides saadud autojuhilubasid Eestis kehtivate vastu?

1. Kui Eestisse elama asunud isik on saanud juhiloa mõnes teises Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis, siis ta ei pea seda vahetama Eesti juhiloa vastu, kuna tema juhiluba kehtib ka Eestis. See tähendab, et EL-is aktsepteeritakse teises liikmesriigis välja antud juhilubasid.

2. Kui tegemist on väljaspool Euroopa Liitu välja antud juhiloaga, siis tuleb teha kindlaks, kas luba on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele.

Nimetatud nõuetele vastav juhiluba kehtib Eestis 12 kuud, arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest. Selline juhiluba tuleb nimetatud tähtajaks (12 kuud Eestisse saabumisest) välja vahetada Eestis antava juhiloa vastu. Seda saab teha ilma eksameid sooritamata siis, kui juhiloa omanik on olnud korralik liikleja ning ei ole aasta jooksul liikluseeskirju rikkunud.

KUI:

● juhiloa omanikku on Eestis viimase 12 kuu jooksul karistatud liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete korduva rikkumise pärast;
● juhiloa omanikku on Eestis viimase 12 kuu jooksul karistatud liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete sellise rikkumise pärast, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine;
● juhiloa omanik ei ole vahetanud välisriigis välja antud juhiluba Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul, arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest,

SIIS: nendel juhtudel vahetatakse välisriigis välja antud juhiluba Eesti antava juhiloa vastu ainult pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

3. Kui aga juhiload on välja antud riigis, mis ei ole vastavate konventsioonidega ühinenud (näiteks Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Türgi Vabariik), siis tuleb taotlejal minna Eestis autokooli ning seejärel edukalt sooritada liiklusteooria- ja sõidueksamid.

Mõned autokoolid, mis pakuvad Tallinnas võõrkeelseid autojuhikursuseid:

Niguliste autokool - vene, soome, inglise keeles
Gestani autokool - vene, inglise keeles

Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga ühinenud riikide nimekiri

Lisainfo Maanteeameti kodulehelt www.mnt.ee ja 611 9300
 

15. Toll

Igaks juhuks tuleks üle vaadata, mida võib üle piiri viia (nt relvad, ravimid, kemikaalid jne). Samuti tuleb teha täiesti kindlaks, kas on maksuvõlgnevusi, nt Maksu- ja Tolliameti ees.

Kui tulla väljastpoolt Euroopa Liitu püsivalt Eestisse elama ja tahta suuremas koguses isiklikke asju kaasa võtta, siis tuleb tollile tõendada elamist ühendusevälises riigis, aga samuti elama asumist ühendusse, esitades selleks asjakohased dokumendid (nt elamisluba, tööluba, üürileping, ühendusvälise riigi registreerimiskaart, Piirivalve- ja Politseiametile esitatud passi taotlemise teatis jms).

Oma isiklikud asjad võib saata ühendusse kuni kuus kuud enne tegelikku ümberasumist. Sel juhul tuleb isikul esitada tollile kirjalik kohustus elama asumise kohta kuue kuu jooksul ja tagatis tekkida võiva tollivõla ulatuses. Üldjuhul saab ümberasuja isiklikke asju maksuvabalt importida kaheteistkümne kuu jooksul alates kuupäevast, millal ta asus elama ühendusse. Nimetatud tähtaja jooksul võivad isiklikud asjad saabuda mitme eraldi saadetisena.
Teatud esemete, nagu taimed, ravimid, relvad, toidukaubad jms (aga ka elusolendite), impordile võivad olla kehtestatud piirangud, sh nõue esitada importimisel teatud dokumente.

Kui reisija on ostnud Euroopa Liidust väljaspool olevast riigist mootorsõiduki, mille ta toimetab ise Eestisse, peab ta sõiduki piiritolliasutuses deklareerima. Tollideklaratsiooni aktsepteerimisest arvates viie kalendripäeva jooksul tuleb tasuda sõiduki vabasse ringlusse lubamisel tasumisele kuuluvad maksud (tollimaks ja käibemaks). Tolliametniku poolt kinnitatud tollideklaratsiooni ja maksude tasumise tõendi esitab mootorsõiduki omanik Maanteeameti büroosse, kus sõidukile tehakse ülevaatus ja sõiduk kantakse Eesti registrisse. Kui mitte Euroopa Liidu kodanik müüb Eestis viibimise ajal oma sõiduki, tuleb ostjal sõiduki kasutusele võtmiseks esitada viie kalendripäeva jooksul elukohajärgsele tolliasutusele tollideklaratsioon ning tasuda tollimaks ja käibemaks.

Maksuvabastust ei kohaldata alkoholi, tubaka ja tubakatoodete, kommertssõidukite (veovahendid, mis oma laadilt on tootmisvahendid või teenuskaubanduse vahendid) ja ameti või erialaga tegelemiseks vajalikele esemetele, välja arvatud kaasaskantavad vahendid tarbekunsti ja humanitaarteadustega tegelemiseks.

Kui reisijal on kaasas enam kui 175 euro väärtuses kaupa (sealhulgas kingitusi), tuleb see eraldi deklareerida.

Sularaha tuleb deklareerida vaid siis, kui seda on reisijal rohkem kui 10 000 euro väärtuses.

Täpsema ülevaate saamiseks protseduuridest ja nõutavatest dokumentidest on vaja kontakteeruda Maksu- ja Tolliametiga.

Maksuvabastus väljastpoolt EL-i püsivalt Eestisse elama asuva füüsilise isiku isiklikele asjadele: www.emta.ee/?id=23588

Kui tulla Euroopa Liidust, siis pagasile piiranguid ei kehti (v.a alkohol, tubakatooted, mootorikütus, ravimid, relvad jms).
Eestis kasutamiseks ja Euroopa Liidu liikmesriigist ostetud uuelt (müüdud enne kuue kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või sõitnud alla 6000 km) mootorsõidukilt tuleb Eestis maksta käibemaksu 20% ostuhinnast. Kümne kalendripäeva jooksul Eestisse toimetamise päevast arvates tuleb mootorsõiduki andmed esitada lähimale elukohajärgsele tolliasutusele ning tasuda käibemaks sõiduki registreerimise päevaks. Kasutatud mootorsõidukile tuleb Maanteeameti büroos lasta teha ülevaatus ning sõiduk Eesti registrisse kanda.

Kui lahkuda jäädavalt Eestist ja tahta suuremas koguses isiklikke asju kaasa võtta, siis tuleb kõigepealt uurida sihtriigi tollipoliitikat.

Valgevene – Sõiduki eest tuleb piiriületusel maksta mootori valmistamise aja ja võimsuse järgi. Sularaha tuleb deklareerida vaid juhul, kui seda on rohkem kui 10 000 dollari väärtuses. Valgevene toll nõuab maksu ka kodutehnika pealt, samuti reguleeritakse põhjalikult igasuguse elektroonika maaletoomist (v.a mobiiltelefonid).

www.customs.gov.by/ru

Venemaa – Transpordivahendit isiklikuks kasutamiseks ei maksustata, kui tegemist ei ole uue sõidukiga ning mille mootori maht on üle 1800 kuupsentimeetri. Transpordivahendite registreerimiseks on olemas vastav ametiasutus, mis tegutseb piiritoimingute tulemuste baasil. Piirivalveamet annab sõiduki omanikule UVTS sertifikaadi

www.russian-customs.org/ftravelers/ietv/index.html

Ukraina – Sularaha alla 1000 dollari väärtuses ei ole vaja deklareerida.

Enamikes riikides kehtivad eraldi piirangud alkoholile, tubakatoodetele, relvadele, elusolenditele jne.

 

16. Eesti transpordifirmade kontakte:

 

 

Radon-Rosvnešterminal OÜ
Aadress: Madara 27-209, 10612 Tallinn
Telefon: +372 6620 399
E-mail: radon@hot.ee

 

Navaka Transport Grupp
Aadress: Paavli 6A, 10412 Tallinn
Telefon: +372 6264 020
Faks: +372 6264 021
http://www.navaka.ee
E-mail: navaka@navaka.ee

CF&S Agentide AS
Aadress: Ahtri 12, 10151 Tallinn
Telefon: +372 6664400
http://www.cfs.ee
E-mail: cfs@cfs.ee

AVA-Ekspress OÜ
Aadress: Peterburi tee 46, 11415 Tallinn
Telefonid: 6139737, 6139760
http://www.ava.ee/
Faks: 6139729,
E-mail: ava@ava.ee

OÜ Veoste Ekspedeerimise Agentuur – ei osuta teenust Venemaale
Aadress: Akadeemia tee 33, 12618 Tallinn
Telefonid: +372 6720441
Faks: +372 6720440
http://www.vea.ee
E-mail: tallinn@vea.ee

OÜ Tran Siva
Aadress: Mäe tn. 22, 86304 Kilingi-Nõmme
Telefonid: 442 7819, 449 2766
Faks: 442 7815
http://www.transiva.ee
E-mail: aimar@transiva.ee 

SCS Logistika
Aadress: Koidula 10, 10125 Tallinn
Telefon: +372 666 1645
Faks: +372 666 1641
http://www.scslogistika.ee
E-mail: logistika@scs.ee

T.R. Tamme Auto OÜ
Aadress: Tammiku alevik, Jõhvi vald, Ida-Virumaa
Telefon: +(37233) 70 384
Faks: +(37233) 71 209
http://www.hot.ee/tammeauto
E-mail: tammeauto@hot.ee

NB! MISA ei oma koostöökokkulepet ühegi transpordifirmaga.