Eesti siseselt on MISA eelkäija Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel keelelaagreid ja teist populaarset keeleõppimise võimalust – pereõpet – korraldatud juba üle 10 aasta ja väljastpoolt Eestit tulevatele õppijatele suunatud keelelaagreid üle 7 aasta, millest esimene toimus samuti 10 aastat tagasi.

 

Väljastpoolt Eestit on laagrite osalenud Eesti päritolu lapsi, kelle kodumaaks on aga mõni teine riik. Näiteks 2009. aastal võttis Eesti suvi vastu 66 last kokku 13 riigist: Abhaasiast, Rootsist, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Lätist, Iirimaalt, Venemaalt jne.

 

Eesti siseselt toimusid eelmise aasta suvel eesti keele laagrid Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Valga, Tallinna, Räpina ja Tartu noortele.

 

Hoolimata sellest, kas eesti keele õppijad tulevad Hamburgist, Ülem-Suetuki külast või Kohtla-Järvelt, on keelelaagrite põhimõte ja eesmärk üldjoontes ühesugune: õppida ja harjutada eesti keelt ning mõtestada samas laste päritolu. Oma päritolu üle on põhjust uhkust tunda nii siis, kui oled Eesti juurtega kusagil mujal riigis kasvav laps ja ka siis kui oled Eestis kasvav mõne teise rahva päritoluga laps. Juured ning päritolu on tähtsad ja aitavad noortel end paremini identifitseerida ning samas teisest kultuurist pärit inimestega arvestada ja erinevaid keeli juurde õppida.

Laagris viibivad noored, juhendajad ja muu laagri personal suhtlevad kõik omavahel eesti keeles ning laagris on palju erinevaid tegevusi eesti keele õppeks, mille käigus saavad noored, kelle emakeel ei ole eesti keel, seda harjutada. Lisaks keeleoskusele saavad lapsed koos veedetud ajast kaasa ka teisest rahvusest lastega suhtlemise kogemuse. Laagrist võtavad osa nii eesti keelest erineva ema- või koduse keelega kui ka eestikeelsed lapsed ja noored. Viimaseid nimetatakse selle laagri kontekstis tugiõpilasteks, kelle kanda on tähtis toetaja roll samavanuste eesti keelt õppima asuvate laagriliste jaoks. Tugiõpilase peamine kohustus on toetada eesti keele õppijat ja temaga suhelda. Nii toimub keeleõpe noorelt-noorele meetodil. Tänu tänapäevastele tehnoloogilistele võimalustele jäävad laagris osalenud sageli suhtlema interneti kaudu, mis annab kindlasti veelgi suurema võimaluse üksteise kultuurist osa saada ja harjutada eesti keeles kirjutamist.

 

Võimalusi ja kogemust, mida sellised keeleõppemeetodid pakuvad, iseloomustab 2008. aasta lõpus ilmunud noortelehes Aken hästi Tallinna Ülikooli filoloogiatudeng Daria Terebilova: „Esmakordselt sõitsin keelelaagrisse kümme aastat tagasi. See oli mu esimene tutvus eesti kultuuriga: mind toideti eesti rahvussöökidega, minuga räägiti ainult eesti keeles – oli maitsev ja sain kõigest aru. Tore oli vaadata teistsugust elukorraldust ühes sootuks väikses linnas. Selline rahulik ja mõõdetud tempoga elu oli minu jaoks, kes ma olen Narvas üles kasvanud, väga tavatu. Enne seda ei teadnud ma eestlastest peaaegu midagi, aga nüüd tuli lähedalt suhelda. Perekond oli aga sõbralik ja esmane hirm teisest rahvuses inimeste ees läks üle.“ Terebilova sõnul pole ta sel moel keeleõppimist kordagi kahetsenud ja oma „uue pere“ juurest oli tal isegi raske lahkuda.

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed toetab keelelaagri ja pereõppe korraldamise rahastamist projektikonkursside kaudu, millest saavad osa võtta avalikes huvides tegutsevad mittetulunduslikud organisatsioonid. Põhiliselt korraldavad laagreid mittetulundusühingud, koolid ja kohalikud omavalitused.

 

Koolivälist keeleõpet laagrites ja eesti peredes Eestis elavatele noortele rahastab Kultuuriministeerium. Väljastpoolt Eestit elavate etniliste eestlaste eesti keele laagreid rahastab Kultuuriministeeriumi kõrval ka Haridus- ja Teadusministeerium.

Kristina Pirgop

Kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator

Tel 659 9024

E-post kristina.pirgop@meis.ee

Lianne Ristikivi

Kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator

Tel 659 9028

E-post lianne.ristikivi@meis.ee