Eesti siseselt on MISA toetusel eesti keele laagreid ja teist populaarset keeleõppimise võimalust – pereõpet – korraldatud juba 1998. aastast alates. Üle 150 organisatsiooni on korraldanud eesti keele õpet mitteformaalses laagrikeskkonnas või peredes. Õppes on osalenud ligikaudu 20 000 noort Eestimaa eri paigust.
Eesti keele laagrite eesmärk on toetada noorte eesti keele omandamist läbi suhtlemise teiste omaealistega ning aktiivselt tegevustes kaasalöömise. Laagris koos elades ja peredes ühiselt tavalisest pereelust osa saades kasvab julgus ja oskus kasutada riigikeelt igapäevastes olukordades - areneb nn suhtluskeel. Laagrites kasutatakse omaealiste koolituse meetodit, kus tugiõpilastena tegutsevad eesti emakeelega noored on kaasatud muu koduse keelega noorte eesti keele õppimisse. Laagriliste vahel tekivad koos kogetu põhjal head suhted, mille hoidmist jätkatakse ka pärast laagrit.
Võimalusi ja kogemust, mida sellised keeleõppemeetodid pakuvad, iseloomustab 2008. aasta lõpus ilmunud noorsootöö lehes Aken hästi Tallinna Ülikooli filoloogiatudeng Daria Terebilova: „Esmakordselt sõitsin keelelaagrisse kümme aastat tagasi. See oli mu esimene tutvus eesti kultuuriga: mind toideti eesti rahvussöökidega, minuga räägiti ainult eesti keeles – oli maitsev ja sain kõigest aru. Tore oli vaadata teistsugust elukorraldust ühes sootuks väikses linnas. Selline rahulik ja mõõdetud tempoga elu oli minu jaoks, kes ma olen Narvas üles kasvanud, väga tavatu. Enne seda ei teadnud ma eestlastest peaaegu midagi, aga nüüd tuli lähedalt suhelda. Perekond oli aga sõbralik ja esmane hirm teisest rahvuses inimeste ees läks üle.“ Terebilova sõnul pole ta sel moel keeleõppimist kordagi kahetsenud ja oma „uue pere“ juurest oli tal isegi raske lahkuda.
Eesti keele laagrite tõhususest saab täpsemalt lugeda MISA poolt tellitud
uuringust (2009) „Kvalitatiivuuring eesti keele laagrite ja pereõppe tõhususest“.
2011. aastal koostas MISA ka
trükise "Minu keel kõlab: eesti keele õpe eesti peres ja laagris", misa annab ülevaate keeleõppe korraldamisest laagrites ja eesti peredes, lisaks antakse ülevaade toetatud projektidest, rahastajatest ja seotud mõistetest.
Eesti keele laagrid teistes riikides elavatele Eesti päritolu noortele
Eesti keele laagreid eesti päritolu noortele korraldatakse riikliku rahvuskaaslaste programmi raames, mis on mõeldud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi elavate eestlaste toetamiseks ja koostööks.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed on selliseid ettevõtmisi ellu viinud juba üheteistkümne aasta jooksul. Aastatel 2000-2003 ja 2005-2007 toimusid eesti keelt ja kultuuri tutvustavad laagrid eesti päritolu lastele ja noortele, kes elavad SRÜ riikides, Lätis ja Leedus. Alates 2008. aastast hakkasid laagrist osa võtma noored üle kogu maailma. Näiteks, 2011. aastal oli esindatud Soome, Venemaa (Krasnojarsk, Ülem-Suetuk, Moskva, Arhangelsk, Sant-Peterburi, Petseri), USA (Virginia, New Jersey, Michigan, California), Iirimaa, Kanada, Leedu, Rootsi, Läti, Kasahstan, Itaalia, Taani, Belgia, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Norra ja Šotimaa.
Igas laagris mängivad olulist rolli tugiõpilased. Tugiõpilaste eesmärk on aidata külaliste eesti keele arengule kaasa läbi igapäevase praktilise suhtluse, mis toimub kõikide laagri tegevuste raames.
Üks laagrivahetus kestab tavaliselt 10-11 päeva ning selle aja jooksul toimuv mitmekesine programm võimaldab noortel tutvuda päritoluriigi kultuuri ja traditsioonidega ning õppida eesti keelt nii keeletundides kui erinevate koostöötegevuste kaudu koos kohalike tugiõpilastest noortega. Keele õppimine toimub peamiselt läbi huvitegevuste kas kunstiringis, lõkkeõhtutel, süstamatkal, läbi rühmatöö või suhtlemis- ja rollimängudes jne.
MISA peab nende tegevuste toetamist oluliseks, sest mitmetes riikides on Eesti kogukonnad väikesed ja seal ei ole võimalust õppida eesti keelt. Paljudele lastele on selline laager pea ainus võimalus eesti keele kasutamiseks. Laager on oluline ka Eestis elavatele noortele mõistmaks, kui vähe eestlasi on maailmas ning kuivõrd oluline on oma keelt ja kultuuri hoida ning edasi kanda.
Peame oluliseks oma noore identiteedi toetamist ja päritolu mõistmist ning selle hindamist. Oma juurte mõistmine ja aktsepteerimine aitab noortel end paremini identifitseerida, aga ka teistest kultuuridest inimestega paremini arvestada ja neilt õppida.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed toetab keelelaagri ja pereõppe korraldamise rahastamist projektikonkursside kaudu, millest saavad osa võtta nii noorte püsilaagrite kui projektlaagrite korraldajad. Peamiselt korraldavad laagreid mittetulundusühingud, koolid ja kohalikud omavalitused.
Koolivälist keeleõpet laagrites ja eesti peredes Eestis elavatele noortele rahastab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium. Väljastpoolt Eestit elavate etniliste eestlaste eesti keele laagreid rahastab lisaks Kultuuriministeeriumile ka Haridus- ja Teadusministeerium.
