„Keelekümblus on tee üle takistuste või sild, mida mööda viib tee meid teise kultuuri ning toob teised meie juurde, aidates niiviisi rahvaid ja kultuure üksteisele lähendada“ (Ene Ergma, Riigikogu esimees)
Keelekümblus on üks tõhusamaid kakskeelse õppe viisidest. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik läbitöötatus.
)
Kui 2000. aastal alustati keelekümblusega nelja kooli ga, siis 2010. aastal rakendavad keelekümblusprogrammi 31 lasteaeda ja 30 kooli kokku 12 omavalitsuses. Programmis osaleb 2009/2010 õppeaasta seisuga üle 4560 lapse ja 650 õpetajat.
Esimesed 75 säravsilmset keelekümblejat lõpetasid 2007. aasta kevadel põhikooli. Neli aastat hilises keelekümbluse programmis õppimist on andnud neile eesti keeles suhtlemise ja õppimise julguse. Valdavalt jätkasid nad õppimist oma koolis oma õpetajatega.
2009. aasta kevadel tähistasid enam kui 100 varase keelekümblusprogrammi õpilast neljast vene õppekeelega koolist põhikooli lõpetamist. Noored olid õigustatult uhked ja rõõmsad. Nemad olid esimesed, kelle õpingud toimusid nii eesti kui vene keeles kogu põhikooli ulatuses. Nende põhikoolitunnistus on tõend eesti keele heast oskusest ja tulevikus ei pea nad seda enam keeleeksamiga tõestama.
Keelekümbluse lasteaia programm tähistas 2008. aastal viiendat sünnipäeva. Lasteaiast kümblemist alustanud laste arv kasvab aasta-aastalt. 2009/2010 õppeaastast osaleb programmis üle 1000 lapse.
Keelekümblusprogrammi ohjab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Lasteaedade ja koolide keelekümbluslastega töötavad motiveeritud ja oma tööks spetsiaalselt ette valmistatud õpetajad. Õpetajaid motiveerib loominguline töö, kümblusvõrgustiku tugi, õpilaste saavutused ja tulemused ning head võimalused kasvada ise koolitajaks ja nõustajaks.
Haridusminister Tõnis Lukas on tõdenud, et keelekümblusprogramm on justkui haridussüsteemi väike mudel: „Eesti keelekümblusprogramm hõlmab erinevaid sihtrühmi. See on üks programmi edu aluseid, et arendamistegevuses on õpetajate kõrval oma roll nii õpilastel kui ka haridusametnikel. Metoodikast ning materjalidest on saanud tegijate ja kasusaajatena osa nii eesti kui ka vene õppekeelega koolid. Osake sellest tööst sai hinnangu ülemaailmses PISA-uuringus, kus Eesti õpilased saavutasid väga häid tulemusi.“
Keelekümblusprogrammi koolitajad on nõutud üleriigilistel koolitustel, kus nad tutvustavad programmi põhimõtteid, metoodikat ja rahvusvahelist praktikat, mida on kogutud Kanadast, Soomest, Hispaaniast, Weilsist ja mujalt.
Kümbluslastele on väga oluline kodude toetus. 2004. aastast alustas tegevust keelekümblusprogrammi lastevanemate liit, kus kogemustega lapsevanemad pakuvad tuge uute keelekümblusprogrammiga liitunud laste vanematele ning teevad koostööd koolide ja lasteaedadega. Enda tegemisi tutvustab liit neli korda aastas oma ajalehes Roditelskaja Gazeta.