Konkursi üldeesmärk on toetada Euroopa kolmandate riikide kodanike lõimumist Eesti ühiskonda läbi kodanikuaktiivsuse ja lõimumisprotsessi käsitlemise ja tutvustamise meedias
Konkursi raames toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa ühise meediavälja loomisele Eestis meediaprojektide abil, mis kaasavad erinevaid meediakanaleid (televisioon, raadio, trüki- ja online-meedia) ning kajastavad meedias huvitavalt ja asjakohaselt kodanikuaktiivsust ja lõimumistemaatikat taotleja poolt valitud kontseptsiooniga ja Euroopa kolmandate riikide kodanikest ja Eesti kodanikest sihtrühmale.
Konkursil saavad toetust taotleda Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.
Taotluste esitamise tähtaeg: 09. juuli 2012 kell 16.00
Digitaalselt allkirjastatud taotluste esitamisel arvestatakse taotluse üleslaadimise kuupäeva (hiljemalt 09.07.2012) MISA digitaalselt allkirjastatud taotluste üleslaadimise keskkonnas (arvestamata kellaaega).
Lähemat teavet konkursi kohta saab:
Konkurssi tutvustav infopäev toimub 12. juunil 2012 Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed (Liimi 1,Tallinn) kell 14.00-16.00.
Infopäevale palume registreerida aadressil mari.valgepea (at) meis.ee
KONKURSI DOKUMENDID
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
Küsimus:
Palume selgitada juhendis kasutatud mõistet meediakanal.
Vastus:
Konkursi dokumentatsioonis on meediakanalina mõeldud massikommunikatsiooni/infoedastust võimaldavat tehnilist ja/või ideoloogilist platvormi, näiteks trükimeedia, internet, televisioon, raadio.
Küsimus:
Palume selgitada juhendis kasutatud mõistet partner.
Vastus:
Konkursi dokumentatsioonis on partneri all mõeldud organisatsiooni, kellega koostöös viib taotleja ellu projektis ette nähtud tegevusi. Taotleja võib teise meediakanaliga sõlmida mistahes vormis koostöökokkuleppe, mis võib olla esitatud huvikirjana, kinnituskirjana või partnerluslepinguna. Partnerluslepingu sõlmimine partneriga ei ole kohustuslik, sest see võib olla kitsendav asjaolu projektitegevuste efektiivseks täitmiseks, kuna partnerluslepinguga sätestatud partner ei tohi olla kehtivate abikõlblikkuse reeglite järgi alltöövõtja.
Konkursi juhendi järgi on soovitatav, et taotleja teeb oma projektis koostööd teiste meediakanalitega projekti laiema kõlapinna saavutamiseks ja taotleja võib sellist koostööd defineerida talle sobivas vormis ehk taotleva organisatsiooni ja koostööd tehtava organisatsiooni spetsiifikast lähtuvalt. Konkursi juhendi järgi ei ole nõutavad ainult sellised partnerlussuhted, mis on fikseeritud partnerluslepingutega (vt juhendi punkti 7.1.3: Taotlus koosneb konkursidokumentatsiooni lisas 2 toodud osadest: projekti taotlus, tegevuste ajakava, töögrupi liikmete elulookirjeldused, projekti eelarve, partnerite olemasolul partnerluskirjad ja teised konkursi tegevuse erinõuetest tulenevad dokumendid.)
Konkursi dokumentatsiooni lisa 2.5, partnerluskirja vorm tuleb täita ja esitada iga projektis koostööd tehtava organisatsiooni kohta.
Küsimus:
Mida tähendab konkursi juhendi punktis 4 sätestatu, et taotlejaks on üks organisatsioon kuid projekt on üles ehitatud ristturunduse põhimõttel, kus ühe projekti raames toetavad üksteist minimaalselt kaks meediakanalit?
Vastus:
Ühise meediavälja konkursi KH12ME001 eesmärk on, et erinevad meediakanalid teevad projekti raames omavahel koostööd, jõudes oma tegevustega võimalikult paljude sihtgrupi esindajateni. Koostöö kontseptsioon ja valitud vahendid, kuidas jõuda selle tulemuseni on iga taotleja enda otsustada. Ristturunduse põhimõte tähendab, et ühes kanalis levitatakse teise meediakanali poolt toodetut ja vastupidi, kusjuures toodetu sisu ei pea kattuma. Omavahel võiksid projektis koostööd teha vähemalt kaks meediakanalit.
Ka ristmeedia põhimõttel üles ehitatud projekt on konkursi raames sobilik, kuna sellise metoodikaga on samuti saavutatav projektile lai kõlapind. Ristmeedia kontseptsioon hõlmab seda, kuidas audiovisuaalsisu kaasaja dünaamiliselt areneval meediamaastikul edukalt pakkuda. Ristmeedia on nähtus, kus kõige erinevamad meediasisu tootjad diferentseerivad oma tooteid strateegiliselt nõnda, et ühe meediatoote avaldumisvorme jagub rohkem kui ühele meediaplatvormile. Ristmeedias peab lugu olema laiendatav, kasutatav eraldi meediates eri moel ja sõltumatult, sealjuures integreeritult. Iga platvorm annab loole oma lisaväärtuse. Ristmeedia põhimõttel peab kommunikatsioon juhtima kasutaja ühest kanalist teise. Näiteks on ristmeedia põhimõtte võimalikuks väljundiks audiovisuaalne sisu, mida toetab nutitelefoni või tahvelarvuti online-platvorm.
|
